Koskâ-Afrik täsiväldi
| Koskâ-Afrik täsiväldi Ködörösêse tî Bêafrîka (sangokielân) République centrafricaine (ranskakielân) |
|
|---|---|
 |
 |
 |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Faustin-Archange Touadéra |
| Uáiviminister | Félix Moloua |
| Uáivikaavpug | Bangui |
| Vijđodâh | 622 984 km² |
| Virgáliih kielah | sangokielâ já ranskakielâ |
| Vaaluut | CFA-frangi (XAF) |
| Äigi | UTC+1 |
| – kesiäigi | ij kiävtust |
| Uánádâs | CF |
| – fiävruin | RCA |
| – kirdemmašinijn | TL |
| Sundenummeer | +236 |
| Internet TLD | .cf |
| Motto | "Unité, Dignité, Travail" |
| Aalmuglâšlaavlâ | La Renaissance |
Koskâ-Afrik täsiväldi (sangokielân: Ködörösêse tî Bêafrîka; ranskakielân République centrafricaine) ađai Koskâ-Afrik lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bangui.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]
Koskâ-Afrik täsivääldi vijđodâh lii 622 984 km².
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Koskâ-Afrik täsiväldi lii staatâ Afrik koskâuásist. Ton ránnjáenâmeh láá Tšad tavveen, Sudan já Maadâ-Sudan tavveen já nuorttân, Kongo demokraatlâš täsiväldi já Kongo täsiväldi mäddin sehe Kamerun viestârist.
Morfologia
[mute | mute käldee]Koskâ-Afrik täsivääldi alemus saje lii Mont Ngaoui (1 410 m). Ton vyeligumos saje vist lii Ubangi-nommâsâš juuhâ (335 m).
Šoŋŋâdâh
[mute | mute käldee]Ko saahâ lii šoŋŋâduvâst, te Koskâ-Afrik täsivääldi puáhtá jyehiđ kyevti uásán. Taveuásist lii ohtâ arvepaje jyehi ive vyesimáánust čohčâmáánun. Arvepaje ääigi arva suulân 875–1 000 mm. Mudoi šoŋŋâdâh lii uáli koškes. Maadâuásist vuod šoŋŋâdâh lii trooppisub. Tobbeen koške paje pištá tuše kyehti mánuppaje (juovlâmáánu já uđđâivemáánu),[1] já koskâmiärálávt arva 1 500–2 000 mm jyehi ive. Ive koskâliegâsvuotâ lii mäddin 23 °C já tavveen 26 °C. Tavveen liegâsvuotâ mulsâšud kuittâg eenâb ko mäddin.
Biodiversiteet
[mute | mute käldee]Koskâ-Afrik täsiväldi lii Afrik saavaankuávlust, mut šadolâšvuotâ mulsâšud ennuv tavveen máádás. Tavveen iä lah muorah. Mäddin vuod lii trooppisâš arvemecci.
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Koskâ-Afrik täsivääldi prefektuureh
Koskâ-Afrik täsiväldi lii juohhum 14 prefektuurân, kyevti ekonomâlii prefektuurân (Vakaga já Sangha-Mbaéré) já oovtâ haaldâtlii kaavpugkuávlun (Bangai).[2]
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Kielah
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Koskâ-Afrik täsivääldi kielah
Koskâ-Afrik täsiväldi lii maaŋgâkielâlâš eennâm. Ethnologue mield tobbeen láá 72 ellee kiellâd.[3] Staatâ virgáliih kielah láá ranskakielâ já sangokielâ.
Kulttuur
[mute | mute käldee]Valastâllâm
[mute | mute käldee]Koskâ-Afrik täsiväldi uásálistij Olympialáid vuossâmuu keerdi ive 1968 já lii uásálistám jyevi tove ive 1984 rääjist, mut tot ij lah vala vuáittám oovtâgin miitaal.[4]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Koskâ-Afrik täsiväldi.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Central African Republic - Weather Čujottum 14.10.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Central African Republic - Prefectures Čujottum 15.10.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ethnologue – Middle Africa Čujottum 14.10.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Central African Republic (CAF) at the Olympics Čujottum 15.10.2021 (eŋgâlâskielân)
 Tave | .svg) | |
|---|---|---|
 Viestâr | ||
 Koskâ | ||
 Nuorttâ | ||
 Máddáápiälááš | ||
| ||