Njuškii siskáldâsân

Koskâ-Afrik täsiväldi

Mute liiŋkâid
Wikipedia:st
Koskâ-Afrik täsiväldi
Ködörösêse tî Bêafrîka (sangokielân)
République centrafricaine (ranskakielân)
Staatâhäämi täsiväldi
President Faustin-Archange Touadéra
Uáiviminister Félix Moloua
Uáivikaavpug Bangui
Vijđodâh 622 984 km²
Virgáliih kielah sangokielâ já ranskakielâ
Vaaluut CFA-frangi (XAF)
Äigi UTC+1
– kesiäigi ij kiävtust
Uánádâs CF
– fiävruin RCA
– kirdemmašinijn TL
Sundenummeer +236
Internet TLD .cf
Motto "Unité, Dignité, Travail"
Aalmuglâšlaavlâ La Renaissance

Koskâ-Afrik täsiväldi (sangokielân: Ködörösêse tî Bêafrîka; ranskakielân République centrafricaine) ađai Koskâ-Afrik lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug já stuárráámus kaavpug lii Bangui.

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]

Koskâ-Afrik täsivääldi vijđodâh lii 622 984 km², mast 0 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Koskâ-Afrik täsiväldi lii maailm 47. stuárráámus staatâ.[1]

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Koskâ-Afrik täsiväldi lii staatâ Koskâ-Afrikist. Ton ránnjáenâmeh láá Tšad tavveen, Sudan já Maadâ-Sudan tavveen já nuorttân, Kongo demokraatlâš täsiväldi já Kongo täsiväldi mäddin sehe Kamerun viestârist.[1] Koskâ-Afrik täsivääldist staatârääjih láá ohtsis 5 920 km. Kuhemus rääji lii rääji Kongo demokraatlijn täsivaldijn, mii lii 1 747 km. Uánihumos rääji vist lii 174 km rääji Sudanáin.[1]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Kamerun &&&&&&&&&&&&0901.&&&&00901 km
Kongo demokraatlâš täsiväldi &&&&&&&&&&&01747.&&&&001 747 km
Kongo täsiväldi &&&&&&&&&&&&0487.&&&&00487 km
Maadâ-Sudan &&&&&&&&&&&01055.&&&&001 055 km
Sudan &&&&&&&&&&&&0174.&&&&00174 km
Tšad &&&&&&&&&&&01556.&&&&001 556 km

Morfologia

[mute | mute käldee]
Válduartikkâl: Listo Koskâ-Afrik täsivääldi vaarijn

Koskâ-Afrik täsivääldi alemus saje lii Mont Ngaoui (1 410 m).[1][2][3] Ton vyeligumos saje vist lii Ubangi-nommâsâš juuhâ (335 m).[1]

Šoŋŋâdâh

[mute | mute käldee]

Ko saahâ lii šoŋŋâduvâst, te Koskâ-Afrik täsivääldi puáhtá jyehiđ kyevti uásán. Taveuásist lii ohtâ arvepaje jyehi ive vyesimáánust čohčâmáánun. Arvepaje ääigi arva suulân 875–1 000 mm. Mudoi šoŋŋâdâh lii uáli koškes. Maadâuásist vuod šoŋŋâdâh lii trooppisub. Tobbeen koške paje pištá tuše kyehti mánuppaje (juovlâmáánu já uđđâivemáánu),[4] já koskâmiärálávt arva 1 500–2 000 mm jyehi ive. Ive koskâliegâsvuotâ lii mäddin 23 °C já tavveen 26 °C. Tavveen liegâsvuotâ mulsâšud kuittâg eenâb ko mäddin.

Biodiversiteet

[mute | mute käldee]

Koskâ-Afrik täsiväldi lii Afrik saavaankuávlust, mut šadolâšvuotâ mulsâšud ennuv tavveen máádás. Tavveen iä lah muorah. Mäddin vuod lii trooppisâš arvemecci.

Haldâttâh já politiik

[mute | mute käldee]

Kuávlulâš jyehim

[mute | mute käldee]
Válduartikkâl: Koskâ-Afrik täsivääldi prefektuureh
Koskâ-Afrik täsivääldi prefektuureh ive 2020 rääjist

Juovlâmáánu 10. peeivi 2020 rääjist Koskâ-Afrik täsiväldi lii juohhum 20 prefektuurân. Toi lasseen lii uáivikaavpug Bangui, mii lii autonomisâš kieldâ.[5]

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Ässeeloho

[mute | mute käldee]
Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho
1960 1 503 501 1972 1 900 665 1983 2 484 402 1994 3 200 633 2005 3 960 897
1961 1 529 229 1973 1 937 323 1984 2 555 936 1995 3 275 695 2006 4 032 102
1962 1 556 656 1974 1 975 917 1985 2 622 989 1996 3 350 299 2007 4 106 897
1963 1 585 765 1975 2 017 379 1986 2 684 214 1997 3 424 733 2008 4 185 106
1964 1 616 515 1976 2 061 620 1987 2 740 708 1998 3 498 140 2009 4 266 247
1965 1 648 830 1977 2 108 539 1988 2 795 175 1999 3 569 523 2010 4 349 921
1966 1 682 874 1978 2 158 987 1989 2 851 604 2000 3 638 316 2011 4 436 217
1967 1 718 558 1979 2 213 997 1990 2 912 824 2001 3 704 045 2012 4 525 209
1968 1 755 260 1980 2 274 089 1991 2 979 588 2002 3 767 248 2013 4 616 417
1969 1 792 150 1981 2 340 047 1992 3 050 789 2003 4 987 640 2017 4 659 080
1970 1 828 710 1982 2 411 118 1993 3 125 144 2004 3 893 595 2023 5 152 421
1971 1 864 745
Käldee: Wikidata

Kielah

[mute | mute käldee]
Válduartikkâl: Koskâ-Afrik täsivääldi kielah

Koskâ-Afrik täsiväldi lii maaŋgâkielâlâš eennâm. Ethnologue mield tobbeen láá 72 ellee kiellâd.[6] Staatâ virgáliih kielah láá ranskakielâ já sangokielâ.

Kulttuur

[mute | mute käldee]

Valastâllâm

[mute | mute käldee]

Koskâ-Afrik täsiväldi uásálistij Olympialáid vuossâmuu keerdi ive 1968 já lii uásálistám jyehi tove ive 1984 rääjist, mut tot ij lah vala vuáittám oovtâgin miitaal.[7]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. ↑ a â b c č d Central African Republic The World Factbook. Čujottum 8.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  2. ↑ Mont Ngaoui www.geonames.org. Čujottum 18.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ Central African Republic – Highest Mountains www.geonames.org. Čujottum 18.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ Central African Republic - Weather Čujottum 14.10.2021 (eŋgâlâskielân)
  5. ↑ La Centrafrique dispose désormais de 20 préfectures et de 84 sous-préfectures oubanguimedias.com. 11.12.2020. Čujottum 18.8.2025. (ranskakielân)
  6. ↑ Ethnologue – Middle Africa Čujottum 14.10.2021 (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ Central African Republic (CAF) at the Olympics Čujottum 15.10.2021 (eŋgâlâskielân)
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Koskâ-Afrik_täsiväldi&oldid=136004"