Guinea-Bissau

Guinea-Bissau täsiväldi Repùblica da Guiné-Bissau (portugalkielân)
lippu	vaakun
Staatâhäämi	täsiväldi
President	Umaro Sissoco Embaló
Uáiviminister	Geraldo Martins
Uáivikaavpug	Bissau
Eres kaavpugeh	Bafatá, Gabú, Bissorã, Bolama, Cacheu
Vijđodâh	36 125 km²
Virgáliih kielah	portugalkielâ
Vaaluut	CFA-frangi (XOF)
Äigi	UTC
Uánádâs	GW
– kirdemmašinijn	J5
Jotolâh	uálgispiälásâš
Sundenummeer	+245
Internet TLD	.gw
Motto	"Unidade, Luta, Progresso"
Aalmuglâšlaavlâ	Esta é a Nossa Pátria Bem Amada

Guinea-Bissau (portugalkielân Guiné-Bissau) lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Bissau.

Historjá

Guinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974.

Eennâmtiätu

Guinea-Bissau topografiakárttá

Guinea-Bissau vijđodâh lii 36 125 km², mast 12 % lii čääci.

Jäävrih já juuvah

Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, Geba já Corubal.

Šoŋŋâdâh

Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. Riddokuávluin arva 1 500–3 000 mm ivveest.

Haldâttâh já politiik

Kuávlulâš jyehim

Válduartikkâl: Guinea-Bissau kuávluh

Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun (regiões) já oovtâ autonomisii sektorân (sector autónomo). Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. Sektoreh láá juohhum nk. sektioid (secções). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna.

ISO-kuávlukoodi	Kuávlu nommâ	Vijđodâh (km²)	Ässeeloho (2009)	Uáivikaavpug
GW-BS	Bissau autonomisâš sektor	”9”77,5	384 960	Bissau
GW-BA	Bafatá kuávlu	”2”5 981,1	225 516	Bafatá
GW-BM	Biombo kuávlu	”8”838,8	94 869	Quinhamel
GW-BL	Bolama kuávlu / Bijagós	”7”2 624,4	33 929	Bolama
GW-CA	Cacheu kuávlu	”4”5 174,9	199 674	Cacheu
GW-GA	Gabú kuávlu	”1”9 150,0	214 520	Gabú
GW-OI	Oio kuávlu	”3”5 403,4	226 263	Farim
GW-QU	Quinara kuávlu	”6”3 138,4	65 946	Buba
GW-TO	Tombali kuávlu	”5”3 736,5	102 482	Catió

Viehâdâh

Gabú, Guinea-Bissau nubben stuárráámus kaavpug

Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99 % viehâduvâst. Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh.

Kielah

Portugalkielâ lii-uv virgálâš já haaldâtlâš kielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt já enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ.

Kaavpugeh

Saje	Kaavpug	Ässeeloho
		2015 (árvu)	Kuávlu
1	Bissau	492 004	Bissau
2	Gabú	48 670	Gabú
3	Bafatá	37 985	Bafatá
4	Bissorã	29 468	Oio
5	Bolama	16 216	Bolama
6	Cacheu	14 320	Cacheu
7	Bubaque	12 922	Bolama
8	Catió	11 498	Tombali
9	Mansôa	9 198	Oio
10	Buba	8 993	Quinara

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Guinea-Bissau.