Guinea-Bissau
| Guinea-Bissau täsiväldi Repùblica da Guiné-Bissau (portugalkielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 |
|
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Umaro Sissoco Embaló |
| Uáiviminister | Nuno Gomes Nabiam |
| Uáivikaavpug | Bissau |
| Eres kaavpugeh | Bafatá, Gabú, Bissorã, Bolama, Cacheu |
| Vijđodâh | 36 125 km² |
| Virgáliih kielah | portugalkielâ |
| Vaaluut | CFA-frangi (XOF) |
| Äigi | UTC |
| Uánádâs | GW |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +245 |
| Aalmuglaavlâ | Esta é a Nossa Pátria Bem Amada |
|
|
|
Guinea-Bissau (portugalkielân Guiné-Bissau) lii uccâ staatâ Atlant väldimeerâ riddoost Viestâr-Afrikâst. Ton uáivikaavpug lii Bissau.
Historjá[Mute | Mute käldee]
Guinea-Bissau lâi Portugal sirdoeennâm. Tot šoodâi jiečânâssân čohčâmáánu 24. peeivi 1973, mut jiečânâsvuotâ tuhhiittui virgálávt esken čohčâmáánu 10. peeivi 1974.
Eennâmtiätu[Mute | Mute käldee]
Guinea-Bissau vijdodâh lii 36 125 km², mast 12 % lii čääci. Tehálumoseh juuvah láá Cacheu, Mansoa, Geba já Corubal.
Guinea-Bissaust lii trooppisâš šoŋŋâdâh. Ive koskâliegâsvuotâ lii suulân 27 °C. Riddokuávluin arva 1 500–3 000 mm ivveest.
Kuávlulâš jyehim[Mute | Mute käldee]
- Uáiviartikkâl: Guinea-Bissau kuávluh
Guinea-Bissau lii juohhum oovce uásán: käävci kuávlun (regiões) já oovtâ autonomisii sektorân (sector autónomo). Ton lasseen kuávluh juáhhojeh 37 uásikuávlun, moh kočoduvvojeh sektorin. Sektoreh láá juohhum nk. sektioid (secções). Sektioh láá juohhum aassum soojijd, moh láá kaavpugeh, čuákkipääihih, siijdah jna.
| ISO-kuávlukoodi | Kuávlu nommâ | Vijđodâh (km²) | Ässeeloho (2009) | Uáivikaavpug |
|---|---|---|---|---|
GW-BS
|
Bissau autonomisâš sektor | 77,5 | 384 960 | Bissau |
GW-BA
|
Bafatá kuávlu | 5 981,1 | 225 516 | Bafatá |
GW-BM
|
Biombo kuávlu | 838,8 | 94 869 | Quinhamel |
GW-BL
|
Bolama kuávlu / Bijagós | 2 624,4 | 33 929 | Bolama |
GW-CA
|
Cacheu kuávlu | 5 174,9 | 199 674 | Cacheu |
GW-GA
|
Gabú kuávlu | 9 150,0 | 214 520 | Gabú |
GW-OI
|
Oio kuávlu | 5 403,4 | 226 263 | Farim |
GW-QU
|
Quinara kuávlu | 3 138,4 | 65 946 | Buba |
GW-TO
|
Tombali kuávlu | 3 736,5 | 102 482 | Catió |
Viehâdâh[Mute | Mute käldee]
Guinea-Bissau viehâdâh juáhhoo suulân čyeđe hiäimun, moh láá 99 % viehâduvâst. Stuárráámus uási viehâduvâst láá eennâmviljâleijeeh.
Veikkâ portugalkielâ lii-uv virgálâš kielâ, enâmustáá sarnum kielâ lii portugalkielâ kreoli. Nubbe almolâš kielâ lii fulanikielâ.
Stuárráámuuh kaavpugeh[Mute | Mute käldee]
| Saje | Kaavpug | Ässeeloho | |
|---|---|---|---|
| 2015 (árvu) | Kuávlu | ||
| 1 | Bissau | 492 004 | Bissau |
| 2 | Gabú | 48 670 | Gabú |
| 3 | Bafatá | 37 985 | Bafatá |
| 4 | Bissorã | 29 468 | Oio |
| 5 | Bolama | 16 216 | Bolama |
| 6 | Cacheu | 14 320 | Cacheu |
| 7 | Bubaque | 12 922 | Bolama |
| 8 | Catió | 11 498 | Tombali |
| 9 | Mansôa | 9 198 | Oio |
| 10 | Buba | 8 993 | Quinara |
Kulttuur[Mute | Mute käldee]
Guinea-Bissau haaldâtlâš kielâ lii portugalkielâ, mii kiävttoo meid škoovlâst vyeliluokai maŋa. Kuittâg tuše häärvih sárnuh tom njyebžilávt.
Käldeeh[Mute | Mute käldee]
 | Taat artikkâl lii jurgâlus Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum eŋgâlâskielâ Wikipedia artikkâlist «Guinea-Bissau». |
| | Taat artikkâl lii jurgâlus Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Guinea-Bissau». |
| Afrik staatah | |
|---|---|
|
Algeria • Angola • Benin • Botswana • Burkina Faso • Burundi • Djibouti • Egypti • Elefanttähtiriddo • Eritrea • Eswatini • Etiopia • Gabon • Gambia • Ghana • Guinea • Guinea-Bissau • Kamerun • Kap Verde • Kenia • Komoreh • Kongo demokraatlâš täsiväldi • Kongo täsiväldi • Koskâ-Afrik täsiväldi • Lesotho • Liberia • Libya • Maadâ-Afrik • Maadâ-Sudan • Madagaskar • Malawi • Mali • Marokko • Mauritania • Mauritius • Mosambik • Namibia • Niger • Nigeria • Peeivitäsideijee Guinea • Ruanda • Sambia • Senegal • Seychelleh • Sierra Leone • Somalia • Sudan • São Tomé já Príncipe • Tansania • Togo • Tšad • Tunisia • Uganda • Zimbabwe |