Etiopia

Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi የኢትዮጵያ ፈደራላዊ ዲሞክራሲያዊ ሪፐብሊክ Ityop’iya Federalawi Demokrasiyawi Ripeblik (amharakielân)
lippu	vaakun
Staatâhäämi	parlamentaarlâš littotäsiväldi
President	Sahle-Work Zewde
Uáiviminister	Abiy Ahmed Ali
Uáivikaavpug	Addis Abeba
Vijđodâh	1 104 300 km²
Virgáliih kielah	amharakielâ
Vaaluut	birr (ETB)
Äigi	UTC+3
Uánádâs	ET
Jotolâh	uálgispiälásâš
Sundenummeer	+251
Internet TLD	.et
Aalmuglâšlaavlâ	Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya (ወደፊት ገስግሺ ውድ እናት ኢትዮጵያ)

Etiopia demokraatlâš littotäsiväldi ađai Etiopia (amharakielân ኢትዮጵያ, ʾĪtyōṗṗyā, afarkielân: Itiyoophiyaa, ge'ezkielân: ኢትዮጵያ. oromokielân: Itoophiyaa, somalikielân: Itoobiya, tigrinjakielân: ኢትዮጵያ) lii siseennâmstaatâ Afrik čuárvist. Tot lii ohtâ maailm puárásumos enâmijn. Ton uáivikaavpug Addis Abeba lii suulân kaskoo staatâ.

Eennâmtiätu

Ras Dashen (amharakielân ራስ ዳሸን) lii Etiopia alemus vääri.

Etiopia vijđodâh lii 1 104 300 km², mast 0,7 % lii čääci. Vijđoduv mield Etiopia lii maailm 28. stuárráámus staatâ. Tot lii tuše ucánjii ucceeb ko Bolivia, mon vijđodâh lii 1 098 581 km².

Sajadâh já rääjih

Etiopia lii staatâ Nuorttâ-Afrikist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Eritrea, nuorttân sehe Djibouti já Somalia, mäddin Kenia, viestârist Maadâ-Sudan já taveviestârist Sudan. Etiopiast staatârääjih láá ohtsis 59 251 km. Ton kuhemus rääji lii Somaliain; tot lii 1 640 km kukke. Uánihumos vuod lii 343 km rääji Djiboutijn.

Morfologia

Etiopia alemus saje lii Simien várádahân kullee Ras Dashen čokke (4 550 m) Simien aalmuglâšmeecist Etiopia taveuásist. Vyeligumos saje lii Danakil (-125 m) Etiopia tavenuorttâuásist.

Haldâttâh já politiik

Etiopia staatâhäämi lii parlamentaarlâš littotäsiväldi. Ton staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. Etiopia parlament väljee president.

Viehâdâh

Ässeeloho

Etiopiast láá suulân 110 miljovn ässed.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Etiopia.