Botswana

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Botswana täsiväldi
Republic of Botswana (eŋgâlâskielân)
Lefatshe la Botswana
(setswanakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Mokgweetsi Masisi
Uáivikaavpug Gaborone
Eres kaavpugeh Francistown
Molepolole
Vijđodâh 581 730 km²
– sisčääci 2,7 %
Ässeeloho (2020) 2 352 980
– ässeesaahâdvuotâ 4 ässed/km²
– aalmugstuárrum 2,08 % (2020)
Virgáliih kielah eŋgâlâskielâ
setswanakielâ
Vaaluut pula (BWP)
Äigi UTC+2
Jiečânâsvuotâ
Ovtâstum kunâgâskoddeest 30.9.1966
Uánádâs BW
Jotolâh čižetpiälásâš
Sundenummeer +267
Aalmuglâšlaavlâ Fatshe leno la rona

Botswana täsiväldi ađai Botswana lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Gaborone. Botswanast ulmuuh iä taarbâš kierdâđ kievhivuođâst já neelgist nuuvt ennuv ko maaŋgâin eres Afrik staatâin, ko timanteh já eres ruukih láá išedâm Botswana jáválduđ. Tobbeen lii Afrik stáđásumos já demokraatlumos haldâttâh. [1] Virgáliih kielah Botswanast láá eŋgâlâskielâsetswanakielâ (aalmugkielâ).

Botswanast lii čižetpiälásâš jotolâh.[2]

Historjá[mute | mute käldee]

Khoisankielâi sárnooh láá aassâm Botswanast maaŋgâid tuháttijd iivijd.[3]

Botswana siste lijjii 1800-lovvoost suáđih jieškote-uvlágánij aalmugij kooskâst, moi suijân lijjii sehe eurooplij kolonialismstaatâi enâmânpuáttim já páihálij ulmui varriimeh staatâ siste.[1] Ive 1876 Botswana kunâgâs koijâdij brittilijn iše enâmis suojâlmân, mutâ brittilijd ij kiäsuttâm oovtâstpargo, peic sij vuáđudii Betšuanaeennâm protektoraat, mii lâi uási brittilâš imperium.

Čohčâmáánu 30. peeivi 1966 Botswanast šoodâi jiečânâs demokratia.

Eennâmtiätu[mute | mute käldee]

Botswana vijđodâh lii 581 730 km², mast 566 730 km² lii eennâm já 15 000 km² čääci.

Botswanast lii rääji Namibiain ohtsis 1544 km, Maadâ-Afrikáin 1969 km, Sambiain 0.15 km já Zimbabwein 834 km.[4]

Viehâdâh[mute | mute käldee]

Botswanast ääsih suulân 2,3 miljovn olmožid.[5]

Botswanast lii ohtâ viärráámuin HIV-tiilijn maailmist. HIV-positiivlij ulmui meeri lii olluv. Meid eres njuámmootaavdah tego tuberkulosmalaria láá ennuv.[2]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 Botswana Globalis
  2. 2,0 2,1 Botswana: matkustustiedote Ulkoministeriö
  3. Botswana Britannica
  4. The World Factbook: Botswana Central Intelligence Agency
  5. Botswana Population Worldometer



Afrik staatah

AlgeriaAngolaBeninBotswanaBurkina FasoBurundiDjiboutiEgyptElefanttähtiriddoEritreaEswatiniEtiopiaGabonGambiaGhanaGuineaGuinea-BissauKamerunKap VerdeKeniaKomorehKongo demokraatlâš täsiväldiKongo täsiväldiKoskâ-Afrik täsiväldiLesothoLiberiaLibyaMaadâ-AfrikMaadâ-SudanMadagaskarMalawiMaliMarokkoMauritaniaMauritiusMosambikNamibiaNigerNigeriaPeeivitäsideijee GuineaRuandaSambiaSenegalSeychellehSierra LeoneSomaliaSudanSão Tomé já PríncipeTansaniaTogoTšadTunisiaUgandaZimbabwe