Ovdâsijđo

Tiervâpuáttim anarâškielâ Wikipedian!

Tot lii Wikipedia anarâškielâlâš versio, mii vuáđudui roovvâdmáánu 19. peeivi 2020. Anarâškielâlii Wikipediast láá 5 846 artikkâlid. Puoh siijđoh • Kuhes siijđoh • Uđđâ siijđoh Haldâšeijeeh • Aktiivliih kevtteeh Kielâravvuuh

Aanaar Čaittâleijeeh Čääci Eennâmtiätu

Elleeh Kemia Kieldah Kulttuur

Musikkáreh Palhâšumeh   Sämmiliih   Puoh kategoriah

Räähti uđđâ siijđo: Oho 26 artikkâl Njuolânjunečallun njajâtaavlust čäcitulve maainâs, mii lii Gilgameš-eepos uássin. Gilgameš lii maailm puárásumos eepos, mii šoodâi tovláá Mesopotamiast paijeel 4000 ihheed tassaaš. Tot lii čallum akkadkielân njajâtavluid. Tot lii maainâs kunâgâs Gilgamešist, suu sáŋgárpargoid já avalii eellim ucâmist. Gilgameš-eeposist láá maaŋgâlágáneh versioh sumer-, hurri-, elamiit- já akkadkielân. Puárásuboin versioin láá uáli távjá siäilum tuše uccâ uássááh. Pyeremusávt siäilum versio lii nuuvt kočodum standardversio, mon čällee lii Sin-liqe-unninni. Standardversio kaavnâi assyriolog Hormuzd Rassam kunâgâs Ašurbanipal kirjeráájust Ninivest. Standardversio lii njuolânjunečaalâ, mii lii 12 njajâtaavlust. Eepos algâalgâlâš nommâ láá eepos vuossâmuuh säänih Shutur eli sharri (Stuárráb ko nubeh kunâgâsah). Nuuvt kočodum standardversio nommân láá meiddei ton vuossâmuuh säänih Sha naqba imuru (Tot, kii ooinij kieŋŋâlvuođâid). Arkkâdâh Tiettih-uv tun, ete... ...tälviuággum lii kuálástemvyehi, mast kuálástuvvoo tälviv jieŋân puhhum rääigi peht? ...Gilgameš lii maailm puárásumos eepos? ...Matti Nykänen vuoitij nelji kollemiitaal já oovtâ silbâmiitaal tälviolympialijn? ...tlingiteh láá algâaalmug Alaskast já Kanadast? ...šiljoboŋŋam lii Suomâ stuárráámus loddetábáhtume? ...Sari Essayah lii oovdiš kištoväzzee, kote šoodâi maailmmiäštárin ive 1993? ...Eennâmpáálu áimukeerdist 78 % lii typpi já 21 % lii happi? ...Aanaarjäävrist láá 3 318 suollud já Päijännest láá 2 690 suollud? ...Braunwald lii sijdâ Sveeicist, kost muáttá koskâmiärálávt 9 m jyehi täälvi? ...Aila-duo vuoittijn ive 2014 Sámi Grand Prix -kišto lávlumuási lavluin Naharij kandâ? ...Michael Collins jaamij purâstaavdân cuáŋuimáánu 28. peeivi 2021? ...Aanaarjáávrán lii ive 1984 koččâm rakkeet? ...Flavia Pennetta lii vuáittám ohtsis 49 WTA-turnaamid karrieeris ääigi? ...ores laahul láálá moonijd 18–27 peivid? ...Marie Curie lii vuáittám Nobel-palhâšume kuohtii? ...Helsigist láá 59 kaavpuguássid? ...Suomâst láá paijeel 100 000 sorvâd? ...Niillas Holmberg vuoitij Ive sämmilâš -palhâšume ive 2016? ...olesstuárusii viäpsákuáđist pyehtih leđe joba 20 000 viäpsád? ...čapis soormán jammii áárvu mield 30–60 % Euroop aalmugist? ...kapybara puáhtá teddiđ joba 79 kg? ...Hermann Hesse jaamij porgemáánu 9. peeivi 1962 85-ihásâžžân vuoiŋâšvardemân? ...täsni šadda ko kaasusovđâ čokkâšuvá jieijâs tiädduvyeimi keežild? ...káránâs lii tovle onnum paa tiettee lodden, jäämmim pyehten já pahakkâs litolâžžân? ...uárree kulovijđodâh lii suullân 2,5 keerdi vijđásub ko ulmust? ...kiemâsämikielâ lii sämikielâ, mii čaaskâi 1700-lovo já 1800-lovo ääigi? ...tááláá ääigi láá kiävtust kuttâ trigonometrisâš funktio?

Kalender: kesimáánu Säämi liputtempeeivih 20. já 26. peeivi koskâsâš lávurdâh – jonsahpeivi (almos liputtempeivi) Šoddâmeh 12. peeivi (1977) – Ana Tijoux, chilelâš-ranskalâš ráppájeijee, hiphop-musikkár, feminist já aktivist 14. peeivi (1948) – Jovnna-Ánde Vest, sämmilâš kirječällee já jurgâleijee 18. peeivi (1977) – Kaja Kallas, eestilâš politikkár, Eestieennâm reformpiäláduv saavâjođetteijee (2018–) já Eestieennâm 19. uáiviminister (2021–) 20. peeivi (1967) – Nicole Kidman, australialâš-ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee 22. peeivi (1958) – Johanna Sinisalo, syemmilâš kirječällee 23. peeivi (1937) – Martti Ahtisaari, syemmilâš diplomaat já Suomâ täsivääldi 10. president Jämimeh 3. peeivi (1924) – Franz Kafka, saksakielâlâš böömilâš kirječällee (š. 1883) 4. peeivi (1946) – Ernst Lindelöf, syemmilâš matematikkár (š. 1870) 8. peeivi (1969) – Aino Sibelius, Jean Sibelius pelikyeimi (š. 1871) 15. peeivi (1184) – Magnus Erlingsson, Taažâ kunâgâs (š. 1156) 23. peeivi (2018) – Kim Jong-pil, maadâkorealâš politikkár, uáiviminister 1971–1975, 1998–2000 (š. 1926) 29. peeivi (2003) – Katharine Hepburn, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee (š. 1907) Peeivi kove Luokah  Luándutiettuuh, matematiik já talhâstieđâ Anatomia • Biologia • Ekologia • Fysiologia • Fyysiik • Geodesia • Geologia • Jieŋâdâhtieđâ • Kemia • Matematiik • Meteorologia • Šoŋŋâdâhtieđâ • Taavdah • Täsnitieđâ  Ohtsâškoddetiettuuh, historjá já eennâmtiätu Aalmugtieđâ • Antropologia • Arkeologia • Eennâmtiätu • Ekonomia • Etologia • Filosofia • Historjá • Olmoošeennâmtiätu • Politiik • Psykologia • Semiotiik • Sosiologia  Ekonomia já tekniik Arkkitehtuur • Eennâmtuálu • Finnoduvah • Huksim • Internet • Jotolâh • Pargo • Pirâstekniik • Ruttâ • Šleđgâtekniik • Teknisâš fyysiik • Tiätutekniik  Taaiđâ Arkkitehtuur • Elleekoveh • Kirjálâšvuotâ • Kovetaaiđâ • Koveveerrâmtaaiđâ • Maalâkovetaaiđâ • Muusik • Taaiđâtyejeh • Tanssâ • Televisio  Ohtsâškodde Ekonomia • Haldâttâh • Huksim • Jotolâh • Juhleh • Kulttuur • Kuávluhaldâttâh • Ohtsâškoddetiettuuh • Ollâopâttâh • Ornijdumeh • Oskoldâh • Palhâšumeh • Pargo • Piirâs • Politiik • Riehtitieđâ • Soottâm • Škovlim • Tiervâsvuotâ • Torvolâšvuotâ • Viestâdem • Vuoigâdvuođâtieđâ‎ • Vádulâšvuotâ‎  Anarâšah Aanaar • Aanaarjävri • Anarâškielâ • Laapi eennâmkodde • Sämikulttuur • Sämmiliih

Uuraallij kielâi Wikipediah Paijeel 500 000 artikkâlid: Suomi (suomâkielâ) • Magyar (uŋgarkielâ) Paijeel 100 000 artikkâlid: Eesti (virokielâ) Paijeel 10 000 artikkâlid: Кырык Мары (värimarikielâ) • Олык Марий (nijttomarikielâ) Paijeel 5 000 artikkâlid: Davvisámegiella (orjâlâškielâ) • Эрзянь (ersäkielâ) • Vepsän (vepsákielâ) • Võro (võrokielâ) • Anarâškielâ • Удмурт (udmurtkielâ) • Коми (komikielâ) • Мокшань (mokšakielâ) Paijeel 3 000 artikkâlid: Livvinkarjalan (kärjilkielâ) • Перем Коми (komipermjakkielâ) Láláttuvâst: Varšinaiskarjalan (eidusâš kärjilkielâ) • Līvõ (liivikielâ) • Ižoran (inkeroiskielâ) • Åarjelsaemien (maadâsämikielâ) • Bidumsámegiella (pittáámsämikielâ) • Ubmejesámiengiälla (umesämikielâ) • Juvlesábme (juulevsämikielâ) • Кӣллт Cāмь (kieldâsämikielâ) • Sääʹmǩiõll (nuorttâlâškielâ) • Kvääni (kveenikielâ) • Meänkieli (meänkielâ) • Маньси/Моаньсь (mansikielâ) • Хӑнты (hantikielâ) • Ненэця’ (neeneeckielâ) • Ня’’ (nganasankielâ) • Чумыль ӄумыт/Шӧльӄумыт (selkupkielâ) • Онай базаан (eeneeckielâ)