Franz Kafka

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Franz Kafka
Kafka.jpg
Šoddâm syeinimáánu 3. peeivi 1883
Praha, Nuorttâriijkâ-Uŋgar
Jáámmám kesimáánu 3. peeivi 1924 (40-ihásâžžân)
Kierling, Nuorttâriijkâ
Pargo
Áámmát kirječällee, táhádâsvirgeolmooš
Kirjálâšvuođâ šlaajâ modernism
Kielâ saksakielâ
Peerâ
Vanhimeh Hermann já Julie Kafka
Lasetiäđuh
Nommâčáálus Franz Kafka's signature.svg

Franz Kafka (3. syeinimáánu 1883 Praha, Nuorttâriijkâ-Uŋgar3. kesimáánu 1924 Kierling, Nuorttâriijkâ) lâi saksakielâlâš böömilâš kirječällee, kii lâi ohtâ saksakielâlii modernism tergâdumos kirječällein. Stuorrâ uási Kafka merhâšitteemus čalluin almostuvvii eskin suu jäämmim maŋa.

Eellim[Mute | Mute käldee]

Kafka vaanhimeh Hermann já Julie

Kafka šoodâi syeinimáánu 3. peeivi 1883 juuvdálâšperrui Prahast, Böömi uáivikaavpugist, mii kuulâi talle Nuorttâriijkâ-Uŋgarân, vuossâmuu maailmsuáđi maŋa Tšekkoslovakian. Suu eeči Hermann lâi kävppijâs, já saksakielâlâš enni Julie išedij pelikyeimis käävpist. Kafkast lijjii kyehti uccâviiljâ, kiäh jaamijn pärnin, sehe kulmâ uccâuábi. Peerâ ij lamaš uáli oskoldâhlâš, mut rávásmuudijnis Kafka kiäsuttui juuvdálâšvuođâst. Kafka eenikielâ lâi saksakielâ, mut sun maatij meid tšeekikielâ já máttááttâlâi meiddei ranskakielâhepreakielâ.

Kafka juuđij saksakielâlii aalmugškoovlâ já lyseo. Sun valmâštui pajeuáppen ive 1901 já joođhij uápuid Praha saksakielâlii Ferdinand-Karl-ollâopâttuvvâst. Sun luuvâi vistig kemia, mut molsoi forgâ vuoigâdvuođâtiettui. Kafka kuulâi uáppei kirjálâšvuotâjuávkun, mii ornij kirjálâšvuotâtábáhtusâid. Ive 1906 sun valmâštui vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtárin já finnij čuávuváá ive vuossâmuu pargosaje táhádâsfinnoduvvâst Prahast. Ive 1908 syeinimáánust sun algâttij pargo täpitormetáhádâslájádâsâst. Suu pargopeivi nuuvâi jo kyevti ääigi ehidispeeivi, mon áánsust sust lâi ennuv asto čäälliđ.

Kirjálâš karrieer[Mute | Mute käldee]

Kafka luuvâi ennuv jo nuorrân. Suu mielâčälleid kullii ovdâmerkkân Goethe, Thomas Mann, Knut Hamsun, Hermann Hesse, Gustave Flaubert, Charles Dickens, Fjodor Dostojevski, Søren Kierkegaard sehe maaŋgah 1800-lovo saksaliih klassikkáreh. Kafka čäliškuođij škoovlâääigi. Suu vuossâmuš nooveelčuágáldâh Betrachtung almostui ive 1912. Siämmáá ive Kafka čaalij oovtâ suu tobdosumos čalluin, Die Verwandlung (suomâkielân Muodonmuutos), mii almostui ive 1915. Iivij 1912–1914 Kafka čaalij maaŋgâid eres-uv novellijd, ovdâmerkkân ive 1919 almostum In der Strafkolonie (suom. Rangaistussiirtolassa). Siämmást sun lâi meid čälimin kyevti roomaan: Der Verschollene, mii almostui suu jäämmim maŋa noomáin Amerika (1927), sehe Der Prozess (1925, suom. Oikeusjuttu). Kafka aasâi ain-uv oovtâst vaanhimijdiskuin já čaalij táválávt iho. Motomeh suu čalluuh almostuvvii loostâin jo suu elimis ääigi, mut stuárráámus uási tain almostuvvii eskin suu jäämmim maŋa. Kafka čäliškuođij kuálmád roomaan Das Schloß (suom. Linna) ive 1922, mut tot almostui eskin 1926. Kafka lâi puáccám tuberkulosân ive 1917, mut sun joođhij čáállám elimis loopâ räi. Sun jaamij kepispuáráttuvvâst Wien alda kesimáánu 3. peeivi 1924. Kafka šoodâi vijđáht tobdos čällen eskin jäämmim maŋa, vistig Ranskaasteŋgâlâskielâlii maailmist, já nube maailmsuáđi maŋa meid SaksaastNuorttâriijkâst. 1960-lovvoost sun lâi jo maailmvijđosávt tobdos. Kirjálâšvuođâtotkeeh láá lamaš eromâšávt kiäsuttum Kafkast.

Čalluuh[Mute | Mute käldee]

Romaneh[Mute | Mute käldee]

  • Der Prozess (1925)
  • Das Schloß (1926)
  • Amerika (1927)

Tobdosumos novelleh[Mute | Mute käldee]

  • Das Urteil (1913)
  • Die Verwandlung (1915)
  • In der Strafkolonie, 1919)
  • Ein Landarzt (1920)
  • Ein Hungerkünstler (1924)
  • Der Jäger Gracchus (1917)

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Franz Kafka».
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum eŋgâlâskielâ Wikipedia artikkâlist «Franz Kafka».