Hermann Hesse

Hermann Hesse
Šoddâm	syeinimáánu 2. peeivi 1877 Calw, Saksa
Jáámmám	porgemáánu 9. peeivi 1962 (85-ihásâžžân) Montagnola, Sveicci
Pargo
Áámmát	kirječällee, tivtâsteijee, kovetaaidâr
Kielâ	saksakielâ
Lasetiäđuh
Nommâčáálus

Hermann Hesse (2. syeinimáánu 1877 Calw, Saksa – 9. porgemáánu 1962 Montagnola, Sveicci) lâi saksalâš kirječällee, tivtâsteijee já kovetaaidâr, kii finnij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume ive 1946. Suu tobdosumos čallui juávkun kuleh Demian, Der Steppenwolf (suom. Arosusi), Siddhartha já Das Glasperlenspiel (suom. Lasihelmipeli).

Tuávááš

Hermann Karl Hesse šoodâi syeinimáánu 2. peeivi 1877 ristâlii perrui Calwist Schwarzwaldist. Suu vaanhimeh láin kuohtuuh vuolgâttâspargoost Indiast, kost suu enni Marie Gundert lâi šoddâm ive 1842. Hesse eeči Johannes Hesse (š. 1847) lâi baltiasaksalâš já meddâl Eestienâmist. Calwist Hesse vaanhimijn lâi kirjeteddilemlágádâs, mon hovdân tooimâi Hesse äijih Hermann Gundert. Hesse perrust lijjii ohtsis kuttâ párnáá, kiäin kyevtis jaamijn jo pärnin. Muusik já tihtâvuotâ lijjii tergâdeh Hesse perrust. Suu enni čaalij tiivtâid, já Hesse meridij jo nuorrân, ete sun halidij šoddâđ čällen.

Hesse juuđij maaŋgâ škoovlâ, mut sun jo-uv koskâldutij teikkâ iäruttui puohâin. Sun killái šlundevuođâst jo pärnin, já sun irâttij surmiđ jieijâs vyesimáánust 1892. Sust lâi meiddei hyenes uáinu já sun killái niärvá- já uáivipohčâsijn ubâ elimis.

Karrieer

Hesse poorgâi ive 1895 roovvâdmáánu rääjist Heckenhauer kirjekäävpist Tübingenist. Ive 1896 suu tihtâ Madonna almostui loostâst, já maŋeláá Organ für Dichtkunst und Kritik -lostâ almostitij eenâb suu tiivtâid. Ive 1898 Hesse tooimâi kirjekävppijâs išepargen já tiänái kuáhtulávt. Čohčuv 1898 sun almostitij vuossâmuu uccâ tihtâčuágálduvâs Romantische Lieder já keessiv 1899 proosačuágálduvâs Eine Stunde hinter Mitternacht. Čuágálduvah iä vuobdum pyereest. Ive 1899 čohčuv Hesse porgâškuođij antikvariaatist Baselist. 1900-lovo aalgâst sun almostitij loostâin ain eenâb tiivtâid já eres uánihis teevstâid. Kuástideijee Samuel Fischer lijkkui Hessen, já ive 1904 almostui Fischer kuástidem roomaan Peter Camenzind (suom. Alppien poika). Kirje lâi miänástus, já tast maŋa Hesse puovtij porgâđ ubâáigásávt kirječällen.

Kirjálii já ekonomâlii miänástus áánsust Hesse puovtij meid naaijâđ. Sun naajâi ive 1904 Maria Bernoulláin já varrij suin Gaienhofenân. Sunnui šoddii kulmâ kaandâ. Gaienhofenist Hesse čaalij suu nube roomaan Unterm Rad (suom. Muuan nuoruus), mii almostui ive 1906. Čuávuvái iivij sun čaalij enâmustáá muštâlusâid já tiivtâid. Čuávuváá roomaan Gertrud almostum maŋa Hesse mađhâšij kuhháá Ceylonist já Indonesiast. Mätki vaiguttij ennuv suu majebáid kirjijd. Hesse maccâm maŋa peerâ varrij ive 1912 Bernân.

Vuossâmuu maailmsuáđi aalgâst ive 1914 Hesse almottâđâi iävtutátulâžžân Saksa ambassaadist. Tiervâsvuotâčuolmâi tiet sun ij kuittâg tuhhim suátán, mut sun poorgâi ambassaadist huolâtmin suátifaaŋgâin. Ive 1916 Hesse kaartâi kuittâg koskâlduttiđ pargo. Suu eeči lâi jáámmám, suu kandâ Martin puáccái korrâsávt já suu kálgu puáccái skiccofrenian. Hesse ucâlui psykiatrisii tiipšon. Sun kiäsuttui psykoanalyysist já meid uápásmij Sigmund Freud uáppei Carl Gustav Jungân persovnlávt. Čohčâ-roovvâdmáánust 1917 sun čaalij tuše kuulmâ ohhoost roomaan Demian. Kirje almostui suáđi maŋa ive 1919 syelinoomáin Emil Sinclair.

Ive 1919 Hesse varrij ohtuu Montagnola siijdân Ticinon. Tobbeen sun joođhij čäällimpargo, mut sun meiddei máálááškuođij. Ive 1922 almostui Hesse India-roomaan Siddhartha. Ive 1923 Hesse naajâi Ruth Wengeráin, kii lâi sveiccilâš kirječällee Lisa Wenger nieidâ. Näimilitto ij kuittâg pištám kuhháá. Siämmáá ive Hesse uážui meid Sveeici aalmugjeessânvuođâ. Ive 1927 almostum Der Steppenwold (suom. Arosusi) lii lamaš Hesse stuárráámus miänástus. Forgâ tast maŋa Hesse rähistui kuálmád kálgusis Nino Dolbinân, já suoi naajáin ive 1931. Ive 1930 almostui suu roomaan Narziß und Goldmund (suom. Narkissos ja Kultasuu). Suu majemuš stuorrâ roomaan lâi ive 1943 Sveeicist almostum Das Glasperlenspiel (suom. Lasihelmipeli). Saksaast Hesse kirjeh lijjii kieldum, tastko sun vuástálistij aalmuglâšsosialism. Ive 1946 sun finnij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume.

Nube maailmsuáđi maŋa Hesse čaalij vala muštâlusâid já tiivtâid, mut ij innig romanijd. Hermann Hesse jaamij porgemáánu 9. peeivi 1962 85-ihásâžžân vuoiŋâšvardemân.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Hermann Hesse.