Michael Collins

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Michael Collins ive 1969
Michael Collins ive 2011

Michael "Mike" Collins (31. roovvâdmáánu 1930 Rooma, Italia kunâgâskodde28. cuáŋuimáánu 2021 Naples, Florida, Ovtâstum staatah) lâi ovtâstumstaatâlâš Gemini- já Apollo-astronaut. Sun tooimâi Apollo 11 -mánudâšohjelm kirdemmooduul kirden. Apollo 11 lâi vuosmuš kirdem mánudâšohjelmist, mii siäivui Mánudáá asan.

Eellim[mute | mute käldee]

Michael Collins jaamij purâstaavdân cuáŋuimáánu 28. peeivi 2021.[1] Suu jäämmimpeivi ličij meiddei lamaš suu já suu káálgu Particia Finnegan Collins 64. hejâpeivi. Collins lâi jämidijnis 90-ihásâš. Sun lâi šoddâm roovvâdmáánu 31. peeivi 1930 Roomast, Italiast. Talle suu eeči palvâlij tobbeen Ovtâstum staatâi áimuvuoimijn. Nube maailmsuáđi cokkânem maŋa suu peerâ varrij Washingtonân.

Collins peerâ kovvee suu humoristlâš olmožin, tagarin, kiäst lâi kieŋâlis eellimvijsesvuotâ já kote peesâi várdáđ maailm já eellim muččâdvuođâ sehe jieijâs uuniik várdámsaajeest kirdemmodulist komovuođâst já nube tááhust kuálástemtampâstis, kost sun kaivai kieŋâlis já kuálhis čassijd.

Karrieer[mute | mute käldee]

Michael Collins kiirdij Mánudáá pirrâ kirdemmoduláin ton ääigi ko suu astronautskipáreh Neil ArmstrongBuzz Aldrin siäivoin Mánudáá asan Joskâdvuođâ sajan (Tranquility base) syeinimáánu 20. peeivi ive 1969. Talle ko Armstrong já Aldrin maccáin kirdemmodulân Mánudáá aaseest, Collins vaaldij kove olmooškoddeest: suu skippáárkyevtis mánudâšmodulist já sunnuu tyehin uáinojeijee Enâmist já ton alne puoh ulmuin kukken káidusin.

Roolâs keežild Apollo 11 -kirdemmooduul kirden (Command Modul Pilot, CMP) Collins onnui maŋgii Maailm ohtuunumos olmožin: sun loopâloopâst paasij ohtuu kirdeđ Mánudáá juurrâmrađan, já tastoo sun lâi áinoo olmooš Maailmist, kote ij puáhtám uáiniđ astronautskipárijdis siäivum Mánudâžân já väzzim ton aaseest.

NASA kuálmád astronautjuávkku väljejui ive 1963. Collins päälgis astronauttin aalgij Mánudâžân aalgij kuulmâpiäivásáin kirdemáin Eennâm juurrâmraađeest. Sun kiirdij tohon Gemini 10:ijn oovtâst astronaut John Youngijn. Taan määđhist sun hárjuttâlâi kuáhtám já telakistem kyevti rakkeetmuddoost. Collinsist šoodâi niäljád astronaut, kote vaazij komovuotâväzzim.

Apollo-ohjelmist Collins lâi vistig suunâttâllum Apollo 8 -máátkán, adai ton rakettân, mii vuosmustáá vuolgâttij ulmuid kirdeđ Mánudáá pirrâ. Collins kuittâg jyelgivaivijdis keežild tarbâšij čuopâdâs, mondiet sun sirdui Apollo 11 -máátkán, kuás olmooš vuossâmuu keerdi Maailm historjást siäivui Mánudáá asan já vaazij tobbeen. Taat lâi nuuvt kočodum G-tiijpâ mánudâšmätki, mon ulmen lâi siäivuđ Mánudáá asan, väzziđ tobbeen, väldiđ myensterijd já maccâđ Enâmân. Collins lâi tutâvâš sajasis Apollo 11 kirdemmooduul kirden, veik sun ij lamaškin tot, kote vaazij Mánudáá aaseest. NASA ličij lamaš vaalmâš pieijâđ suu nube roolin Apollo 17 -kirdemân, mii meiddei siäivui Mánudáá asan, mut Collins halijdij prioristiđ peerâeellim, ige sun innig halijdâm Mánudâžân, tastko hárjuttâllâm tuálvui puoh ääigi.

Mánudâšmääđhi maŋa Armstrong, Aldrin já Collins karttii kuulmâ oho pištee karanteenân ton paaloost, et sii fáárust liččii puáttám omâs bakteereh Enâmân. Sii viettii taid peeivijd vielgis säpligijgijn, moh lijjii sii fáárust Mánudáást-uv já maid Collins koolgâi piemmâđ já anneeđ tain huolâ. Karanteen já juhlomij maŋa Apollo 11 astronauteh mađhâšii ennuv: sij ellii 28 enâmist 38 peeivist.

Kovegalleria[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Michael Collins Facebooksijđo facebook.com. Čujottum 10.1.2022. (eŋgâlâskielân)