Buzz Aldrin
| Buzz Aldrin | |
|---|---|
 Aldrin ive 1969 |
|
| Persovntiäđuh | |
| Šoddâm | uđđâivemáánu 20. peeivi 1930 Glen Ridge, New Jersey, Ovtâstum staatah |
| Aalmugjeessânvuotâ | Ovtâstum staatah |
| Áámmát | testâkirdee |
| Karrieer | |
| Tijppâ | NASA astronaut |
| Tile | pááccám iäláttâhân |
| Suáldátárvu | prikaatkenraal ivp. USAF[1] |
| Äigi komovuođâst | 12 jándurid, 1 tijme, 53 minuttid |
| Väljejum astronautin | NASA astronautjuávkku 3 (1963) |
| Pááccám iäláttâhân | syeinimáánu 1. peeivi 1972 |
 Nommâčáálus |
|
| Kirdemeh | |
 |
Gemini 12 |
 |
Apollo 11 |
| Fáádást eres soojijn | |
| buzzaldrin.com | |
|
[ Mute Wikidatast ]
|
|
Edwin Eugene "Buzz" Aldrin, Jr. (š. uđđâivemáánu 20. peeivi 1930 Glen Ridge, New Jersey) lii ovtâstumstaatâlâš astronaut, Ovtâstum staatâi áimuvuoimij eeveerst já nubben Mánudáá aaseest vázzám olmooš. Sun tooimâi Apollo 11 mánudâšmooduul kirden.
Eellim já pargosyergi
[mute | mute käldee]Buzz Aldrin šoodâi Glen Ridgest New Jerseyst uđđivemáánu 20. peeivi ive 1930, mut rávásmij naaburkieldâst Montclairist. Suu eeči Edwin Aldrin lâi kirdee. Aldrin juuđij West Point suáldátakademia já halijdij olssis suáldátkarrieer tiettuu já teknologia ovdedeijen já turbojeeti kirden. Aldrin valmâštui akademiast ive 1951 kuálmádin pyeremussân jieijâs ihekuursâst.[2]
Korea suáđist Aldrin kiirdij F-86 Sabre -turbojettijn 66 taištâlemkirdemist. Sun paajij vuálos kyehti MIG-15-maašin.[2]
Korea suáđi maŋa Aldin palvâlij Nellis Air Force Base -caggesaajeest Nevadast já ton maŋa Squadron Officers’ Schoolist Air Universityst Maxwell Air Force Basest Alabamast. Ton maŋa sun tooimâi Ovtâstum staatâi áimuvuoimij akademia deekaan iššeen.[2]
Aldrin kiirdij F-100 Super Sabre -mašináin 36th Tactical Wing -kirdáttuvâst Bitburgist Saksaast. Maccâmis maŋa sun luuvâi komovuotâtekniik tuáhtárin MIT:st. Aldrin heiviittem tekniikeh kiävttojii maŋeláá puohâin NASA komovuotâkirdemmaađhijn.[2]
Nasa valjij Aldrin kuálmád astronautškovliittâsân, mii aalgij roovvâdmáánust 1963. Kulmâ ive maŋeláá sun vaazij komovuođâst Gemini 12 -kirdem ääigi historjá kuhemuu komovuotâväzzim. Taat väzzim piištij masa käävci tijmed. Sun tooimâi Apollo 8 -kirdemist já ovdedij astronomisii navigistem operatiivisijd tekniikijd.[2]
Aldrin já Neil Armstrong vazzijn syeinimáánu 20. peeivi 1969 Apollo 11 -kirdem ääigi vuossâmuu mánudâšväzzim. Suoi láin Mánudáá aaseest paijeel 21 tijmed já nuuráin čáittusijd. Smavvâ kraatter Mánudáást Apollo 11 siäivumsaje alda lii finnim noomâs Aldrin mield.
Aldrin kuođij NASA ive 1971 já maacâi Ovtâstum staatâi áimuvuoimij palvâlusân, main sun paasij iäláttâsân everstin ive 1972. Ton maŋa sun joođhij pargoost Ovtâstum staatâi komovuotâohjelmist. Sun lii luvâldâllâm ennuv já čáállám kiirjijd jieijâs maađhijn já meid fiktio.[2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Buzz Aldrin.
- Buzz Aldrin päikkisijđo
- NASA: Buzz Aldrin eellimkerdi (eŋgâlâskielân)
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Pearlman, Robert Z.: Apollo 11 moonwalker Buzz Aldrin honored as Air Force one-star, Space Force Guardian space.com. 16.5.2023. Čujottum 28.4.2026. (eŋgâlâskielân)
- 1 2 3 4 5 6 Aldrin, Buzz The National Aviation Hall of Fame. Čujottum 25.5.2022.