Njuškii siskáldâsân

Tälviuággum

Wikipedia:st
Uággoo

Tälviuággum lii kuálástemvyehi, mast kuálástuvvoo tälviv jäävri, juuvâ teikkâ meerâ alne jieŋân puhhum rääigi peht. Tälviuággumist táválávt kiävttoo tälvistággu.

Tälviuággum almolávt

[mute | mute käldee]

Tälviuággum lii táválâš puđâldâs Tave-enâmijn tego Suomâst, Ruotâst, TaažâstKanadast. Tälviuággum puáhtá leđe vyehi skappuđ purrâmâš teikkâ tot lii tuše äigiájánâs. Tááláá ääigi tälviuággum lii lamaš eenâb äigiájánâs ko tovle. Tááláá tälviuággumist láá kiävtust eenâb maaŋgâlágáneh piergâseh, moiguin puáhtá koddeđ kuolijd pehtilubbooht.

Tälviuággum lii Suomâst almolâš kuálástemvuoigâdvuotâ. Suomâst kuálástemlaahâ miäruštâl kuálástemvuovijd tärkkilubbooht. Jis kuáláást maŋgáin stággoin, te kuálásteijee ferttee mäksiđ Meccihaldâttâsân já meiddei čácáduv omâsteijei kyelivaljetipšommáávsu.[1]

Ohtâ tälviuággumvyehi lii meiddei tälvivuogâttáá kuálástem. Tälvivuogâttáá uággum luhostuvá pyeremustáá cuávis čääsist. Tälvivuogâttáá puáhtá kuálástiđ tienávt, ete mana viälláđ čuávjis oolâ já piäjá muáđuid rääigi paajaabel. Forgâ čalmeh hárjáneh sevŋâdân já kuolijd puáhtá uáiniđ čääsist. Iššeen puáhtá kočâttiđ riisijiivijd čääsi poonán. Talle čuovâdis pone vuástá puáhtá uáiniđ kuolijd pyerebeht.

Uággumpiergâseh

[mute | mute käldee]

Uággumstággu lii táválávt viehâ uánihâš, já tast lii kepis rááhtus. Uággumstáágu kukkodâh puáhtá mulsâšuddâđ 10 senttimeetterist ain 30 senttimeetterân. Uággumkištoin kevttum stááguh láá távjá ereslágáneh ko táváliih stááguh. Kištoin kevttum stáguiguin puáhtá keessiđ kuolijd pajas jotelubbooht já syele eres kištottellein.

Jieŋâpoorá lii págulâš piergâs toos, ete puáhtá puuhâđ rääigi jieŋân. Jieŋâpoorá puáhtá leđe ärbivuáválâš, mon kalga kevttiđ kieđâiguin teikkâ moottorjieŋâpoorá, mii lii-uv tááláá eenâb kiävtust.[2]

Eres piergâseh pyehtih leđe ovdâmerkkân jieŋânáskáleh, suávlikukse já uággumlavkkâ. Jieŋânáskáleh láá torvolâšvuođâ tiet pyereh leđe fáárust. Taid lii pyeri tipteđ leđe čiäppát pirrâ, jis kačča jieŋâ čoođâ. Talle toiguin puáhtá keessiđ jieijâs jieŋâ oolâ. Nubbe torvolâšvuotâpiergâs lii taggaar jieŋâsäggi, moin puáhtá iskâđ, mon nanos jieŋâ lii.

Suávlikukse lii ráigáás kukse, mon puáhtá kuáivuđ soovlijd rääigist meddâl. Uággumlavkkâ lii táválávt taggaar, mii lii sehe lavkkâ já peŋkkâ.

Uággoo ferttee kárvudâttâđ lieggâ pihtâsijd. Tagareh pihtâseh láá ovdâmerkkân lieggâ haalar, sovskappeer, kistuuh já stevileh.

Vuogah

[mute | mute käldee]

Tälviuággumist láá kiävtust maaŋgâlágáneh vuogah. Čiehâvuoggâ lii čääsist noomâs mield ciäggud. Čiehâvuogâ vuoluubeln lii uces vagge kiddâ. Vaagan kiddejuvvoo monniilágán septi. Nubelágán vuoggâ lii täsitiädduvuoggâ. Eresnáál ko čiehâvuogah, täsitiädduvuogah vyejih čääsist viällud. Täsitiädduvuogah láá eenâb kyelehámásiih vuogah já toiguin táválávt kuálástuvvojeh kyeleh tego vuáskuneh.

Seeptih

[mute | mute käldee]

Láá motomeh táváliih seeptih, maid puáhtá kevttiđ voogijn. Suoksâ lii ohtâ pivnohis septi. Suovsah iä lah tivrâseh, já toh siäiluh pyereest. Nubbe almolâš septi lii topsenjunčuoškâ suoksâ. Topsenjunčuoškâ suovsâ annoo pyerrin septin.

Salâskyeleh

[mute | mute käldee]

Pivnohis kyeleh tälviuággumist láá táválávt vuáskuneh. Vuáskunijd puáhtá koddeđ pirrâ ive já miätá Suomâ. Kaskoo täälvi vuáskuneh mákkojeh cuávis čääsist.[3] Kuittâg táválávt vuáskuneh vyejih cuávis já jieŋâlis čääsi kooskâst, te kannat irâttiđ uágguđ maaŋgâ saajeest. Siergihkiiskih láá meiddei tagareh kyeleh, maid uággooh táválávt koddeh.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Onkiminen ja pilkkiminen www.eraluvat.fi. Čujottum 16.5.2024. (suomâkielân)
  2. Pilkkiminen – opas talvikalastukseen Kalastus. Čujottum 16.5.2024. (suomâkielân)
  3. Ahvenen pilkintä - vinkkejä aloittelijoille Kalastus.com. Čujottum 16.5.2024. (suomâkielân)