Ernst Lindelöf

Wikipedia:st
Ernst Lindelöf
Persovntiäđuh
Šoddâm njuhčâmáánu 7. peeivi 1870
Helsig, Suomâ
Jáámmám kesimáánu 4. peeivi 1946 (76-ihásâžžân)
Helsig, Suomâ
Aalmugjeessânvuotâ syemmilâš
Škovliittâs já karrieer
Náguspargo stivrejeijee(h) Hjalmar Mellin
Instituut Helsig ollâopâttâh
Uáppee(h) Lars Ahlfors
Frithiof Nevanlinna
Rolf Nevanlinna
Kalle Väisälä
Vilho Väisälä
Tutkâmušsyergi matematiik

Ernst Leonard Lindelöf (7. njuhčâmáánu 1870 Helsig, Suomâ4. kesimáánu 1946 Helsig, Suomâ) lâi syemmilâš matematikkár já Helsig ollâopâttuv matematiik professor iivij 19031938.[1]

Eellim[mute | mute käldee]

Ernst Leonard Lindelöf šoodâi njuhčâmáánu 7. peeivi 1870 Helsigist, Suomâst. Suu eeči lâi matematikkár Lorenz Lindelöf, kii vuáđudij Suomâ matemaatlii seervi, já suu enni lâi Gabriela Krogius.[1] Ernst Leonard lasseen perrust lâi čiččâm pärnid: Uno, Anna Maria, Carl Arvid, Ester Elisabeth, Tyra Gabriela, Emil Alfons já Ella Amalia. Lindelöf uábbi Anna Maria naajâi Frans Ali Krogiusáin, kii lâi syemmilâš kiiruurg. Emil Alfons jaamij ive 1887 2-ihásâžžân.[2]

Pargo[mute | mute käldee]

Lindelöf lâi funktioteoriadifferentiaalovtâlduvâi totkee. Sun valmâštui tuáhtárin Helsig ollâopâttuvâst ive 1893 23-ihásâžžân.[1] Suu náguskirje nommâ lâi Sur les systèmes complets et le calcul des invariants différentiels des groupes continus finis. Suu oppâkirjeh (Johdatus korkeampaan analyysiin 1912, Johdatus funktioteoriaan 1917 já Differentiali- ja integraalilasku ja sen sovellukset 1918–1946) láá kiävtust vala onnáá peeivi.[1]

Suomâ matemaatlâš servi juáhá jyehi ive Ernst Lindelöf -palhâšume.

Tyejeh[mute | mute käldee]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ernst Lindelöf Biografiasampo. Čujottum 21.1.2022. (suomâkielân)
  2. Lorenz Lindelöf Biografiasampo. Čujottum 22.1.2022. (suomâkielân)
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Ernst Lindelöf