Hjalmar Mellin
| Hjalmar Mellin | ||
|---|---|---|
| ||
| Persovntiäđuh | ||
| Šoddâm | kesimáánu 19. peeivi 1854 Tyrnävä, Suomâ | |
| Jáámmám | cuáŋuimáánu 5. peeivi 1933 (78-ihásâžžân) Helsig, Suomâ | |
| Škovliittâs já karrieer | ||
| Náguspargo stivrejeijee(h) | Gösta Mittag-Leffler | |
| Uáppee(h) | Ernst Lindelöf | |
| Tutkâmušsyergi | matematiik | |
Robert Hjalmar Mellin (19. kesimáánu 1854 Tyrnävä, Suomâ – 5. cuáŋuimáánu 1933 Helsig, Suomâ) lâi syemmilâš matematikkár.
Eellim[mute | mute käldee]
Robert Hjalmar Mellin šoodâi kesimáánu 19. peeivi 1854 Tyrnäväst, Suomâst. Suu eeči lâi kappalâš Robert Mellin, já suu enni lâi Sofia Augusta Thérmen.
Sun lâi naaijâm kuohtii. Vuossâmuš kálgu lâi Hilda Koskinen (j. 1909), já nubbe kálgu ive 1917 rääjist lâi Hilda Maria Sofia Peltola (j. 1927). Vuossâmuu näimilito ääigi šoddii nelji párnáá.
Pargo[mute | mute käldee]
Mellin valmâštui filosofia kandidaatin ive 1880 já filosofia lisensiaatin ive 1882. Suu náguskirje kieđâvušâi algebrallijd funktioid.[1]
Mellin luuvâi Helsig ollâopâttuvâst sehe maŋeláá meid Berlinist já Tukholmast. Berlinist suu máttáátteijen láin Karl Weierstrass já Leopold Kronecker. Sust šoodâi Helsig ollâopâttuv matematiik dooseent ive 1884, já siämmáá ive sust šoodâi meid Polyteknisii opâttuv pajemáttáátteijee. Opâttuv jođetteijen sun tooimâi iivij 1904–1908. Mellinist šoodâi professor ive 1897. Tastmaŋa ko opâttuvâst šoodâi Teknisâs ollâopâttâh, sun tooimâi tobbeen kuhháá matematiik professorin, ivveest 1908 ain ive 1926 räi.
Mellin tobdeh Mellin nubástusâst, mii lii Laplace nubástus tijpâlâš integraalnubástus. Sun almostitij iivij 1881–1933 ohtsis 45 tyeijid. Majebij iivij Mellin tuuđhâi kriittisávt Albert Einstein teoriaid, já sun almostitij muáddi tieđâlii artikkâl toi vuástá. Ton lasseen Mellin irâttij meid rähtiđ jieijâs, eetter jiešvuođáid vuáđuduvvee maailmkove.
Palhâšumeh[mute | mute käldee]
Ive 1897 Mellin finnij Suomâ Tieđâseervi palhâšume já ive 1927 Kordelin siättus kunneepalhâšume.
Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]
- Heikinheimo, Ilmari: Suomen elämäkerrasto, s. 511. Helsig: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1955. (suomâkielân)
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
- Hjalmar Mellin – Huippumatemaatikko Einsteinin kriitikkona (suomâkielân)
- Mellin nubástus Mathworldist (eŋgâlâskielân)
Käldeeh[mute | mute käldee]
 |
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Hjalmar Mellin. |
- ↑ Mellin, Hjalmar: De algebraiska funktionerna af en oberoende variabel (PDF) Náguskirje. 19.11.1881. Čujottum 18.1.2022. (ruotâkielân)
