Njuškii siskáldâsân

Espanja

Wikipedia:st
(Stivrejum siijđost España)
Espanja kunâgâskodde
Reino de España (espanjakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Espanja sajadâh Euroopist
Espanja sajadâh Euroopist
Staatâhäämi parlamentaarlâš monarkia
Kunâgâs Felipe VI
Uáiviminister Pedro Sánchez
Uáivikaavpug Madrid
Eres kaavpugeh Barcelona,
Valencia,
Sevilla
Vijđodâh 505 990 km²
– sisčääci 0,89 %
Ässeeloho (2020) 47 431 256
– ässeesaahâdvuotâ 94 ässed/km²
Virgáliih kielah espanjakielâ, kuávlulávt meid katalaankielâ (já valenciakielâ), galiciakielâ, baskikielâaragoniakielâ
Vaaluut euro (EUR)
Äigi UTC+1
– kesiäigi UTC+2
Uánádâs ES
– fiävruin E
– kirdemmašinijn EC
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +34
Internet TLD .es
Motto Plus Ultra
Aalmuglâšlaavlâ Marcha Real

Oovdiš staatâ(h) Franco Espanja

Espanja kunâgâskodde (espanjakielân Reino de España) ađai Espanja (espanjakielân España [esˈpaɲa]) lii jiečânâs staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Madrid.[1]

Historjá

[mute | mute käldee]

Espanja já Euroop union

[mute | mute käldee]

Espanja seervâi Euroop unionân uđđâivemáánu 1. peeivi 1986 já oovce ihheed maŋeláá njuhčâmáánu 26. peeivi Espanja seervâi Schengen-kuávlun-uv.[1] Eurokuávlun tot seervâi uđđâivemáánu 1. peeivi 1999 vuossâmui staatâi juávhust.[2]

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]
Espanja kárttá

Espanja vijđodâh lii 505 990 km², mast 0,89 % lii čääci.

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Espanja lii staatâ Euroop maadâviestâruásist Pyrenij njargâenâmist. Ton ránnjástaatah Euroopist láá tavveen AndorraRanska, mäddin Gibraltar já viestârist Portugal. CeutaMelilla peht Afrikist Espanja rájášuvá meid Marokkon. Espanja kuhemus eennâmrääji lii Portugaláin; tot lii 1 214 km kukke. Uánihumos lii 1,2 km rääji Gibraltaráin. Stuárráámus uási Espanjast kuittâg rájášuvá meeráid.

Suolluuh

[mute | mute käldee]

Espanja stuárráámuuh suolluuh láá Mallorca (3 620 km²), Tenerife (2 034 km²), Fuerteventura (1 660 km²) já Gran Canaria (1 560 km²).

Stuárráámuuh suolluuh

Jäävrih já juuvah

[mute | mute käldee]

Espanja kuhemuuh juuvah láá Tajo (1 010 km), Ebro (910 km), Duero (895 km) já Guadiana (830 km).

Kuhemuuh juuvah

Morfologia

[mute | mute käldee]
Pico del Teide lii Espanja alemus vääri.

Espanja alemus vääri lii Pico del Teide Tenerife-suollust. Tot lii 3 715 meetterid olluv (mittedum merâtääsist).[3] Merâponneest tot paijaan 7 500 meetterid, mii meerhâš tom, et Pico del Teide lii maailm kuálmádin alemus tullâvääri.[4]

Alemuuh väärih

Espanja taverääjist paijaan hormišis Pyrenij várádâh. Mäddin lii Sierra Nevada várádâh.

Haldâttâh já politiik

[mute | mute käldee]

Espanja staatâhäämi lii parlamentaarlâš demokratiavuáđulavâlâš monarkia.[1] Ton staatâhovdâ lii Espanja kunâgâs teikkâ roonnig já haldâttâshovdâ Espanja uáiviminister.[1]

Kuávlulâš jyehim

[mute | mute käldee]

Espanja lii juohhum 17 jiešhaldâšemkuávlun (espanjakielân comunidades autónomas), moh láá juohhum eennâmkuddijd (espanjakielân provincias).

Viehâdâh

[mute | mute käldee]
Espanja kielâkárttá
  espanjakielâ
  aragoniakielâ
  baskikielâ
  oksitaankielâ
  katalaankielâ (já valenciakielâ)
  asturiakielâ
  galiciakielâ

Ässeeloho

[mute | mute käldee]

Espanjast láá suulân 47,5 miljovn ässed.

Kielah

[mute | mute käldee]

Espanja stuárráámus kielâ lii espanjakielâ. Tot lii áinoo kielâ, mii lii virgálâš ubâ staatâst. Espanjakielâ tuáimá meiddei virgálâš máttááttâs-, viestâdem- já kulttuurkiellân. Tom sárnuh eenikiellân suulân 75 % Espanja ässein.

Eres kuávlulávt virgáliih kielah láá katalaankielâ (já valenciakielâ), galiciakielâ, baskikielâaraneeskielâ.

Espanjast sárnojeh meiddei aragoniakielâ, oksitaankielâ, asturiakielâ, extremadurakielâfalakielâ, moh láá kuávluliih ucceeblovokielah.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Espanja Euroop union. Čujottum 2023-1-23. (suomâkielân)
  2. Spain and the euro Euroop komissio. Čujottum 2023-1-23. (eŋgâlâskielân)
  3. Johannes Bornewasser: Spaniens höchster Berg kleiner als gedacht - Teide misst nicht... Teneriffa News. 28.8.2019. Čujottum 10.12.2022. (saksakielân)
  4. UNESCO World Heritage Centre: Teide National Park UNESCO World Heritage Centre. Čujottum 10.12.2022. (eŋgâlâskielân)