Njuškii siskáldâsân

Ovtâstum staatah

Wikipedia:st
(Stivrejum siijđost Ovtâstumstaatah)
Amerik ovtâstum staatah
United States of America (eŋgâlâskielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi vuáđulavâlâš littostaatâ
President Joe Biden
Uáivikaavpug Washington, D.C.
Eres kaavpugeh New York (8 622 698 äs.),
Los Angeles (3 928 864 äs.),
Chicago (2 722 389 äs.)
Vijđodâh 9 826 630 km²
Aalmuglâšlaavlâ The Star-Spangled Banner

Ovtâstum staatah (eŋgâlâskielân United States) teikkâ Amerik ovtâstum staatah (eŋgâlâskielân United States of America, uán. USA) láá vuáđulavâlâš littostaatâ iänááš Tave-Amerik-nannaam koskâuásist. Ovtâstum staatâin láá 50 uásistaatâd.[1] Toi lasseen Ovtâstum staatâin láá Columbia littopirrâdâh (eŋgâlâskielân District of Columbia) já territorioh Karibia-Kuálhismeerâst. Ässeelovo peeleest Ovtâstum staatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm.[1] Ovtâstum staatâi uáivikaavpug lii Washington, D.C..

Historjá

[mute | mute käldee]

Ovdâhistorjá

[mute | mute käldee]

Ovdil eurooplij asâiduttem Amerikân, assii meid tááláin Ovtâstum staatâin maaŋgah sierâ algâaalmugeh, kiäid kuhháá kočodii indiaanin. Taah algâässeeh vajâldii Amerikân Aasiast Beringčuálmi peht suulân 20 000–35 000 ihheed tassaaš. Beringčuálmi saajeest lâi talle kuátku, mon mield sij pessii jotteeđ. Maaŋgâ tuhháát ive ääigi algâässeeh vijđánij ubâ Amerik nannaamân.[2] Tave-Amerik nubbe algâaalmug lii inuiiteh, kiäh ääsih tááláá Alaska kuávlust sehe meid Kanadast, já kiäh vajâldii toho váhá maŋeláá.

Euroop sirdokodeh

[mute | mute käldee]

Christopher Columbus lâi vuosmuš eurooplâš, kii purjâstij Atlant rasta Amerikân ive 1492, já nuuvt euroopliih šoddii tiettiđ uđđâ nanamist. Vuosmuuh sirdokodeh lijjii espanjalij vuáđudem sirdokodeh PensacolastFort Carolinest. Vuosmuu pišteváá sirdokode vuáđudij espanjalâš Pedro Menéndez de Avilés ive 1565 St. Augustinen, Floridan.[3][4]

Brittiliih irâttii meid vuáđudiđ sirdokuudijd Tave-Amerikân vuosmuu tove jo ive 1585 tast luhostuuhánnáá. Ive 1607 luhostuvvii sij viijmâg, já šoodâi sirdokodde Jamestownist, Virginiast. Tastoo Amerikân varrii ain eenâb já eenâb siirdâliih.[5]

Ovtâstum staatâi jiečânâsvuotâ

[mute | mute käldee]

Ive 1760 Ovtâstum staatâin lijjii jo 1 500 000 eurooplâžžâd. Eŋland čovgâdij viäruttem. Ive 1773 asâttui tejâlaahâ. Tot suttâdij uđâsässeid já ilâttij ovdánem, mii tuálvui vääldikoomeetmân. Vistig nuuvt kočodum Boston tejâpovdiimijn ive 1773 sirdokodáliih leggistii tuulist luovâsmittum tejâlaastâ meerân.[6]

Syeinimáánu 4. peeivi 1776 Ovtâstum staatah kulluuttii jiečânâsvuođâs, já rijjâvuođâsuáti Britannia vuástá jotkui ain ive 1783 räi.[7][8]

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Ässeeloho

[mute | mute käldee]

Käldee: Wikidata

Kielah

[mute | mute käldee]

Ovtâstum staatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoo de facto -kiellân. Ton sajan jyehi uásistaatâ uážžu meridiđ jieijâs virgálâš kielâ teikkâ kielâid. Koskâttuvvâi amerikliih savâstâleh eŋgâlâskielâst virgálâžžân kiellân, mut maaŋgâs vuástálisteh jurduu täst.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1,0 1,1 Leinonen, Matti, Nyberg, Teuvo, Veistola, Simo já Jortikka, Sanna. Jurgâlâm: Mattus, Ilmari, (2013) Škoovlâ eennâmtiätu Amerik. Sämitigge: Aanaar. ISBN 978-952-441-259-9. s. 100
  2. United States - Early history of the United States | Britannica www.britannica.com. Čujottum 4.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  3. Kiger, Patrick J.: How St. Augustine Became the First European Settlement in America History.com. 29.9.2020. Čujottum 4.3.2023.
  4. United States profile - Timeline BBC News. 27.1.2012. Čujottum 4.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  5. United States History - The First Europeans countrystudies.us. Čujottum 4.3.2023.
  6. United States History - Boston "Tea Party" countrystudies.us. Čujottum 4.3.2023.
  7. American Revolution | Causes, Battles, Aftermath, & Facts | Britannica www.britannica.com. Čujottum 6.3.2023. (eŋgâlâskielân)
  8. History.com Editors: Revolutionary War History.com. Čujottum 6.3.2023.