Haiti
| Haiti täsiväldi Repiblik d Ayiti (haitikielân) République d’Haïti (ranskakielân) |
|
|---|---|
lippu |
vaakun |
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | Väliaikainen presidenttineuvosto (Haiti) |
| Uáiviminister | Alix Didier Fils-Aimé |
| Uáivikaavpug | Port-au-Prince |
| Eres kaavpugeh |
Carrefour, Cap Haïtien, Gonaïves, Les Cayes |
| Vijđodâh | 27 750 km² |
| Ässeeloho (2018) | 11 123 178 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 382 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 1,4 % (2016) |
| Virgáliih kielah | haitikielâ, ranskakielâ |
| Vaaluut | Haiti gourde (HTG) |
| Äigi | UTC−5 |
| – kesiäigi | UTC−4 |
| Jiečânâsvuotâ | |
| – Ranskaast | 1. uđđâivemáánu 1804 |
| Uánádâs | HT |
| – fiävruin | RH |
| – kirdemmašinijn | HH |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +509 |
| Internet TLD | .ht |
| Motto |
"Liberté, égalité, fraternité" "L'union fait la force" |
| Aalmuglâšlaavlâ | La Dessalinienne |
|
|
|
Haiti lii Karibia staatâ, moos kulá kuálmádâs Hispaniola-nommâsii suollust. Ton uáivikaavpug lii Port-au-Prince, mii lii staatâ viestârriddoost.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Haiti vijđodâh lii 27 750 km², mast 190 km² lii čääci. Vijđoduv mield Haiti lii maailm 147. stuárráámus staatâ.[1] Eennâm vijđoduvâst 80 % lii várádâh.[2] Vuáláduvâin láá vyevdih já savaneh.[2]
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]
Haiti lii jiečânâs suáluistaatâ Hispaniola-nommâsii suolluu viestâruásist. Ton áinoo ránnjástaatâ lii nuorttân Dominikaanisâš täsiväldi, moos kulá suolluu koskâ- já nuorttâuási. Rääji Dominikaanisijn täsivaldijn lii 376 km kukkosâš.[1]
Haiti rájášuvá Atlant väldimeerân tavveen sehe Karibiameerân viestârist já mäddin. Merâriddo lii ohtsis 1 771 km.[1]
Šoŋŋâdâh
[mute | mute käldee]Šoŋŋâdâh lii trooppisâš, já Atlant pelni, kuus paasaatpiegah posodeh, arva valjeest. Jorreestoormah tovâtteh motomin paas hiävuid.[2] Majemui luvij iivij Haiti láá stäjidâm eres lasseen čuávuvááh jorreestoormah: Jeanne ive 2004, Fay, Gustav, Hanna já Ike ive 2008 sehe Matthew ive 2016.[3]
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Iänááš uási Häiti ässein láá čapis ulmuuh.[2]
Ässeeloho
[mute | mute käldee]| Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1887 | 960 000 | 1970 | 4 713 134 | 1982 | 5 958 870 | 1993 | 7 544 982 | 2004 | 9 129 933 |
| 1909 | 2 029 700 | 1971 | 4 797 534 | 1983 | 6 100 718 | 1994 | 7 691 001 | 2005 | 9 260 879 |
| 1960 | 3 869 288 | 1972 | 4 880 740 | 1984 | 6 244 898 | 1995 | 7 838 241 | 2006 | 9 388 642 |
| 1961 | 3 946 666 | 1973 | 4 964 593 | 1985 | 6 389 424 | 1996 | 7 986 858 | 2007 | 9 513 714 |
| 1962 | 4 026 076 | 1974 | 5 051 633 | 1986 | 6 533 556 | 1997 | 8 136 372 | 2008 | 9 638 255 |
| 1963 | 4 107 392 | 1975 | 5 143 815 | 1987 | 6 677 487 | 1998 | 8 285 690 | 2009 | 9 765 153 |
| 1964 | 4 190 472 | 1976 | 5 241 510 | 1988 | 6 821 300 | 1999 | 8 433 339 | 2010 | 9 896 400 |
| 1965 | 4 275 135 | 1977 | 5 344 538 | 1989 | 6 965 413 | 2000 | 8 578 234 | 2011 | 10 032 864 |
| 1966 | 4 361 648 | 1978 | 5 453 582 | 1990 | 7 110 116 | 2001 | 8 720 247 | 2012 | 10 173 775 |
| 1967 | 4 449 858 | 1979 | 5 569 289 | 1991 | 7 255 042 | 2002 | 8 859 635 | 2013 | 10 317 461 |
| 1968 | 4 538 688 | 1980 | 5 691 941 | 1992 | 7 399 862 | 2003 | 8 996 229 | 2017 | 10 981 229 |
| 1969 | 4 626 727 | 1981 | 5 821 974 | ||||||
| Käldee: Wikidata | |||||||||
Kielah
[mute | mute käldee]Haiti virgáliih kielah láá ranskakielâ já haitikreolikielâ, mii lii mottoom afriklii kielâ, ranska-, eŋgâlâs-, espanja- já indiaankielâ siävuttâs.[2]
Oskoldâh
[mute | mute käldee]Haitiliih láá siäiluttâm ennuv afriklijd vuovijd. Veikkâ iänááš uási aalmugist kulá katolilii kiirkon, te maaŋgah hárjutteh voodoo, mii lii ristâosko já afriklii hiäimuosko siävuttâs.[2]
Škovlâlijd
[mute | mute käldee]- Lasetiäđuh Haitist láá sijđoost 82 (pittá 15. Läättinlâš Amerik enâmeh láá ovdáneijee-enâmeh) oppâkirjeest ŠE Amerik.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Haiti.
Käldeeh
[mute | mute käldee]