Guatemala
Guatemala täsiväldi República de Guatemala (espanjakielân) |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Staatâhäämi | täsiväldi |
President | Bernardo Arévalo |
Uáivikaavpug | Guatemala |
Vijđodâh | 108 889 km² |
– sisčääci |
0,4 % |
Ässeeloho (2018) | 17 263 239 |
– ässeesaahâdvuotâ | 129 ässed/km² |
Virgáliih kielah | espanjakielâ |
Vaaluut | Guatemala quetzal (GTQ) |
Äigi | UTC−6 |
Jiečânâsvuotâ | |
– Espanjast | 15. čohčâmáánu 1821 |
Uánádâs | GT |
Jotolâh | uálgispiälásâš |
Sundenummeer | +502 |
Internet TLD | .gt |
Motto | "Libre Crezca Fecundo" |
Aalmuglâšlaavlâ | Guatemala Feliz |
|
Guatemala lii staatâ Kuovdâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii siämmáánommâsâš kaavpug Guatemala.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Guatemala vijđodâh lii 108 889 km², mast 1 730 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Guatemala lii maailm 107. stuárráámus staatâ.[1]
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Guatemala lii staatâ Kuovdâ-Amerikist. Ton ránnjástaatah láá tavveen já viestârist Meksiko, tavenuorttân Belize, nuorttân Honduras já maadânuorttân El Salvador. Guatemalast staatârääjih láá ohtsis 1 667 km.[1] Kuhemus rääji lii rääji Meksikoin, mii lii 958 km.[1] Uánihumos rääji vist lii 199 km rääji El Salvadoráin.[1] Guatemala máddáábeln lii Kuálhismeerâ já nuorttiibeln lii Karibiameerâ. Merâriddo lii ohtsis suulân 400 km.[1]
Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
---|---|---|
Belize | 266 km | |
El Salvador | 199 km | |
Honduras | 244 km | |
Meksiko | 958 km |
Geologia
[mute | mute käldee]Tullâväärih
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Listo Guatemala tullâvaarijn
Guatemalast láá maaŋgah tullâväärih. Tain alemus lii Acatenango (3 976 m). Stuárráámus uási Guatemala tullâvaarijn iä lah aktiivliih, já toi majemuš russoom lâi holoseenist.[2]
Morfologia
[mute | mute käldee]Guatemala alemus saje lii Tajumulco, mii lii 4 203 meettersâš stratotullâvääri staatâ viestâroosijn. Ton vyeligumos saje vist lii Karibiameerâ riddo (0 m).
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Guatemala staatâhäämi lii täsiväldi. Ton staatâhovdâ lii Guatemala president. Tááláš president lii Bernardo Arévalo.
Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Guatemala departementeh
Guatemala lii juohhum 22 departementân[3] (departamentos), moh láá juohhum 340 kieldân[4] (municipios).
Departementeh láá:
|
|
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Kielah
[mute | mute käldee]Guatemala vuáđulaavâ 143 § mield já Guatemala ive 1993 aalmuglâškielâlaavâ 1 § mield staatâ virgálâš kielâ lii espanjakielâ.[5][6] Tom sárnuh suulân 93 % guatemalalijn juo-uv ennikiellân teikkâ nubben kiellân. Espanjakielâ lasseen Guatemalast láá 23 aalmuglâškiellâd (espanjakielân idiomas nacionales). Täin 23 kielâst 21 kuleh mayakieláid. Mayakielâi lasseen aalmugâškieláid kuleh xinkakielâ já garifunakielâ, moh iä lah mayakielah.[6]
Škovlâlijd
[mute | mute käldee]- Lasetiäđuh Guatemalast láá sijđoost 84 (pittá 15. Läättinlâš Amerik enâmeh láá ovdáneijee-enâmeh) oppâkirjeest ŠE Amerik.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Guatemala.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Guatemala The World Factbook. Čujottum 20.12.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Global Volcanism Program | Guatemala Volcanoes Smithsonian Institution | Global Volcanism Program. Čujottum 2.6.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Departamentos de Guatemala Čujottum 13.10.2021 (espanjakielân)
- ↑ Petatán ya es el municipio número 340 de Guatemala Čujottum 13.10.2021 (espanjakielân)
- ↑ Guatemala vuáđulaahâ. Wikisource. Čujottum 17.10.2021 (espanjakielân)
- ↑ 6,0 6,1 Guatemala aalmuglâškielâlaahâ . OHCHR. Čujottum 17.10.2021 (espanjakielân)