Belize

Belize
lippu	vaakun

Staatâhäämi	parlamentaarlâš demokratia, vuáđulavâlâš monarkia

Kunâgâs Kenraalkuvernöör Uáiviminister	Charles III Froyla Tzalam Dean Barrow

Uáivikaavpug	Belmopan

Eres kaavpugeh	Belize City

Vijđodâh	22 966 km²
– sisčääci	0,7 %

Ässeeloho (2019)	408 487
– ässeesaahâdvuotâ	17,79 ässed/km²

Virgáliih kielah	eŋgâlâskielâ

Vaaluut	Belize dollar (BZD)

Äigi	UTC-6

Jiečânâsvuotâ
– Ovtâstum kunâgâskoddeest	21. čohčâmáánu 1981

Uánádâs	BZ
– fiävruin	BH
– kirdemmašinijn	V3

Jotolâh	uálgispiälásâš

Sundenummeer	+501

Internet TLD	.bz

Motto	"Sub Umbra Floreo"

Aalmuglâšlaavlâ	Land of the Free

Belize lii staatâ Kuovdâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Belmopan. Tot huksejui tast maŋa ko hirmosstormâ tuššâdij ovdii uáivikaavpug, Belize City, ive 1961. Belize iärrán kuávlu eres enâmijn toin, ete ton virgálâš kielâ lii eŋgâlâskielâ. Belize lâi Britannia kolonialismkuávlu já ton nommân lâi "Brittilâš Honduras". Čohčâmáánust 1981 Belize finnij jiečânâsvuođâs, mutâ lii kuittâg Commonwealth jeessân.^[1]

Eennâmtiätu[mute | mute käldee]

Belize ránnjáenâmeh láá tavveen Meksiko sehe nuorttân já mäddin Guatemala. Ton nuorttiirääji lii Karibiameerâ riddo. Riddokuávlu lii ohtsis 280 kilomeetter kukke. Belize maadâuásist láá Mayaväärih já tavveen lii enâmustáá vyelieennâm.

Kuávlulâš jyehim[mute | mute käldee]

Belize lii juohhum kuuđâ kuávlun (districts). Kuávluh láá juohhum 31 pirrâdâhân. Páiháliih ääših haldâšuvvojeh kaavpug-, kieldâ-, sijdâ- já siärvusváldustiivrâin. Belizest láá 2 kaavpugváldustiivrâ: Belize City já Belmopán.

Belize kuávluh
Kuávlu nommâ	Uáivikaavpug	Vijđodâh (km²)	Ässeeloho (2010)
Belize	Belize City	4 204	89 247
Cayo	San Ignacio	5 338	72 899
Corozal	Corozal	1 860	40 354
Orange Walk	Orange Walk	4 737	45 419
Stann Creek	Dangriga	2 176	32 166
Toledo	Punta Gorda	4 649	30 538