Stuorrâoppuu
| Stuorrâoppuu Bubo bubo (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Oppuulodeh Strigiformes |
| Hiäimu | Oppuuh Strigidae |
| Suuhâ | Stuorrâoppuuh Bubo |
| Šlaajâ | bubo |
Stuorrâoppuu (Bubo bubo, suomâkielân huuhkaja) lii Euroop stuárráámus oppuulodde. Tot lii Suomâst lamaš ollásávt rávhuidittum ive 1983 rääjist.[3]
Puárásumos Suomâst riegistum stuorrâoppuu lii lamaš 26 ihheed, 7 mánuppaijeed já 2 peeivi puáris. Tot lii siämmást Euroop puárásumos stuorrâoppuu.[3]
Olgohäämi já tobdomeerhah[mute | mute käldee]
Stuorrâoppuu kukkodâh lii 60–75 senttid, suájákejij koskâ 160–190 senttid já tiäddu 1,6–4 kg. Niŋálâs lii orásist stuárráb. Stuorrâoppuu lii čuávjibeln čapissárgásâš fiskisruškâd já seelgibeln tevkkâdub sehe čapis tiälhuiguin já sárgáiguin. Čudduu pehti lii vielgis tiälkku, mii itá pyerebeht uáinusân talle, ko lodde jiänáttâlškuát já čalmeh láá kirkis oranseh. Čolmij paajaabeln láá sahâdis peljitiepih, maid tot áppád njuáigádiđ maŋaskulij, tegu peenuv.[3]
Jienâ[mute | mute käldee]
Orráás kiihâmjienâ lii kyevtuásásâš já kuhás kollojeijee HU-huu, mon maajeeb uási lii čuuvtij vyeligub. Kiihâmjienâ kulâ iänááš kiđđâtäälvi já algâkiiđâ, mut motomin meid keessiv já čohčuv. Jienâ puáhtá kulluđ joba 4–5 kilomeetter kiäčán. Niŋálâs huuihâs lii váhá čuhâlub.[3]
Lavdâm[mute | mute käldee]
Stuorrâoppuu lii vijđánâm iänááš Euroopân, Aasian já uásán Tave-Afrik. Suomâst tot lii táválumos Maadâviestâš-Suomâst, mut nuortâs já tavas monâdijn tot muttuuškuát härvinâžžân. Tavemuu Säämist tot lii tuotâ härvinâš, tuše huuihâšmeh láá kullum Aanaarjäävri máddáápiäláin värienâmijn (Naŋŋânjargâ, Kaŋgânjargâ, Káránâsvääri, Syerminjargâ, Mahlad), sehe Solojäävrist, mut visásmittum pessim ij lah tábáhtum tavemuu Säämist. Puárásumos huihâččemtiätu lii Fellmanist Ucjuuvâst 1820–1831.[3]
Suomâst pessejeh tááláá ääigi (2018) suullân 1 200 paarrâd, Euroopist árvušteleh lemin 57 000–114 000 lodded já maailmvijđosávt meeri lii 250 000–2 500 000 ohtâgâs kooskâst.[3]
Vajâldem[mute | mute käldee]
Puáris stuorrâoppuuh láá päikkilodeh, mut nuorâ lodeh kärttih motomin uuccâđ jieijâs eellimpirrâs joba čuođij kilomeetterij keččin. Vajâldem tábáhtuvá iänááš čohčuv. Purrâmâš maajeeld ferttejeh stuorrâoppuuh vajâldiđ kolmâ taalvij ääigi, já talle niälgum lodeh kavnuustâleh táválávt čuákkipaihij aldasijn.[3]
Pessim já lasanem[mute | mute käldee]
Stuorrâoppuu piervâl kuáhtáá iänááš máddáápiäláá värivielti pecimaddust, pähti-ildein tâi keđgipiällást. Tááláá ääigi stuorrâoppuu lii vuáháduuškuáttám pessiđ meid čuákkipaaihij aldasijn já joba kuávdoo kaavpug. Kaavpugstuorrâoppuid láá kuáhtám maaŋgâin Euroop kaavpugijn, tegu Tukholmast, Wienist já Madridist, mut tääl meid Helsigist, kost pessim-uv lii luhostum. Tobdosumos nk. city-oppuin lii Olympia-stadionist ive 2007 tiettum Bubi-oppuu, mast Suomâ jyelgipállučiehčâmjuávkku vaaldij noomâ "Huuhkajat".[3]
Stuorrâoppuu lii suhâjuátkimavveest jo 1-ihásâžžân, mut pessee iäskán 2–3-ihásâžžân. Paarâ ij pessii jyehi ive, pic kuáđá tom kooskân, jis tälvi lii lamaš koolmâs já säpligeh vääni. Niŋálâs mannee piervâlân njuhčâ-vyesimáánust 2–4 vielgis mane, maid tot láálá suullân 35 pirrâmpeivid. Uđâgááh pisotteleh piervâlist já ton aldasijn 50–60 pirrâmpeivid já piergiittâlškyeteh jiečânis 3,5 mánuppaje ahasâžžân.[3]
Stuorrâoppuu lii herkki hilgođ monijdis já uđâgáidis, jis tom olmooš heemâd. Tot sáttá puáttiđ tast, et tom vajedem aalgij jo 1800-lovo pelni. Ruošâ kiäisár Nikolai II uáináh adelij kiäisárlâš asâttâs ive 1868 tast, et piäđuin máksoo koddemruttâ já stuorrâoppuu rekinistii piätulodden. Vajedem piištij 1960-lovo räi já viijmâg ive 1983 nääli rávhuiduttui.[3]
Raavvâd[mute | mute käldee]
Stuorrâoppuu ravâdin láá sierâlágán jursseeh já eres njomâtteijeeh, lodeh, tažâligeh, cuábuielleeh, kyeleh sehe čielgitävtittemes elleeh. Tot pivdá stuárráábijd-uv elleid, tegu vuorâččâsâid, kaijuid, njuámmilijd já kissáid, motomin joba riämnjáid-uv. Meid eres-uv oppuuh já väälih tohhejeh evvisin.[3]
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Stuorrâoppuu.
