Njuámmil

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Njuámmil
Lepus timidus
(Linnaeus, 1758)
Lepus timidus 01.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Njuámmilelleeh Lagomorpha
Čerdâ Njuámmileh Leporidae
Suuhâ Lepus
Šlaajâ timidus

Njuámmil (Lepus timidus) lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee, mii lii vuáhádum pyereest Tave-Eurasia pirrâsân.

Stuárudâh já olgohäämi[Mute | Mute käldee]

Njuámmil rummâš kukkodâh lii 50–60 cm, mon lasseen tast lii seibi, mii lii suullân 4–8 cm. Ellee tiäddá 3–5 kg. Niŋálâs lii stuárráb ko ores.[1] Njuámmil iälá táválávt 1–2 ive, mutâ puárásumoseh njuámmileh láá lamaš joba 9-ihásiih. Keessiv njuámmil čielgipeeli lii ränisruškâd já čuávjipeeli vielgâd. Peeljijn láá vielgis roobdah já čapis keejih. Tälviv njuámmil turkkâ lii vielgâd, tuše peljikeejih láá čappâdeh. Turkkâ tuálá liegâsvuođâ pyereest. Njuámmil lebbee monnjâjuolgij jyelgisuormâid, vâi tot pasta jotteeđ muottuu oolâ stuppááhánnáá. Njuámmil pasta ruottâđ joba 60 km/h, já tot vuájá pyereest.

Lavdâm[Mute | Mute käldee]

Njuámmil lavdâm

Njuámmil iälá EuroopAasia taveoosijn, PuolastSkandinaviast Kuálhismeerân. Sierâ populaatioh láá Hokkaidost, Kiriilijn, Sahalinist, Aalpâin, IrlandistSkotlandist. Šlaajâ lii ištâdum Eŋlandân, Färsuolluid já maaŋgâ Skotland suollui. Njuámmil kávnoo ubâ Suomâst.

Njuámmileh kávnojeh iänááš tundraasttaigameecijn.

Lasanem[Mute | Mute käldee]

Njuámmil tälviv

Njuámmileh finnejeh táválávt 2–5 čiivgâ, motomin joba käävci čivgâd. Niŋálâs čivgá 1–3 tove ivveest. Táválávt piäsáduvah láá kuittâg kyehti.

Kimeäigi álgá kuovâmáánust, já niŋálâs kimeguát tállân šoddâdem maŋa. Čuávjiäigi lii 50 peivid. Šodâdijnis čiivgâin láá soksâmeh, já toh uáinih. Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist, tuše muáddi miinuut. Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ihásâžžân, já toh oceh oovtâ oho ihásâžžân ravâdis jo jiejah. Njuámmilčiivgah láá masa hajâttemeh, mii iššeed taid ripettiđ.

Salâsteijeeh[Mute | Mute käldee]

Maŋgâ ellee salâsteh njuámmilijd, ovdâmerkkân kumppi, iilvâs, riemnjis, jierssee, kuáskimstuorrâoppuu. Eres-uv piätulodeh, ovdâmerkkân säpligvälli, salâsteh njuámmilčiivgâid.

Miäcástem[Mute | Mute käldee]

Njuámmil miäcástem lii ohtâ pivnohumosijn miäcástemhaamijn. Ihásávt Suomâst miäcásteh suullân 200 000 njuámmilid. Njuámmil miäcástemäigi álgá čohčâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi.[2]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. luontoportti.com Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
  2. Yleiset rauhoitusajat - finlex.fi Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Metsäjänis».