Njuámmil
| Njuámmil Lepus timidus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Njuámmilelleeh Lagomorpha |
| Hiäimu | Njuámmileh Leporidae |
| Suuhâ | Lepus |
| Šlaajâ | timidus |
Njuámmil (Lepus timidus) lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee, mii lii vuáhádum pyereest Tave-Euraasia pirrâsân.
Stuárudâh já olgohäämi
[mute | mute käldee]Njuámmil rummâš kukkodâh lii 50–60 cm, mon lasseen tast lii pieinis, mii lii suullân 4–8 cm. Ellee tiäddá 3–5 kg. Niŋálâs lii stuárráb ko ores.[2] Njuámmil iälá táválávt 1–2 ive, mutâ puárásumoseh njuámmileh láá lamaš joba 9-ihásiih. Keessiv njuámmil čielgipeeli lii ränisruškâd já čuávjipeeli vielgâd. Peeljijn láá vielgis roobdah já čapis keejih. Tälviv njuámmil turkkâ lii vielgâd, tuše peljikeejih láá čappâdeh. Turkkâ tuálá liegâsvuođâ pyereest. Njuámmil lebbee monnjâjuolgij jyelgisuormâid, vâi tot pasta jotteeđ muottuu oolâ stuppááhánnáá. Njuámmil pasta ruottâđ joba 60 km/h, já tot vuájá pyereest.
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Njuámmil iälá Euroop já Aasia taveoosijn, Puolast já Skandinaviast Kuálhismeerân. Sierâ populaatioh láá Hokkaidost, Kiriilijn, Sahalinist, Aalpâin, Irlandist já Skotlandist. Šlaajâ lii ištâdum Eŋlandân, Färsuolluid já maaŋgâ Skotland suollui. Njuámmil kávnoo ubâ Suomâst.
Njuámmileh kávnojeh iänááš tundraast já taigameecijn.
Lasanem
[mute | mute käldee]
Njuámmileh finnejeh táválávt 2–5 čiivgâ, motomin joba käävci čivgâd. Niŋálâs čivgá 1–3 tove ivveest. Táválávt piäsáduvah láá kuittâg kyehti.
Kimeäigi álgá kuovâmáánust, já niŋálâs kimeguát tállân šoddâdem maŋa. Čuávjiäigi lii 50 peivid. Šodâdijnis čiivgâin láá soksâmeh, já toh uáinih. Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist, tuše muáddi miinuut. Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ahasâžžân, já toh oceh oovtâ oho ahasâžžân ravâdis jo jiejah. Njuámmilčiivgah láá masa hajâttemeh, mii iššeed taid ripettiđ.
Salâsteijeeh
[mute | mute käldee]Maŋgâ ellee salâsteh njuámmilijd, ovdâmerkkân kumppi, iilvâs, riemnjis, jierssee, kuáskim já stuorrâoppuu. Eres-uv piätulodeh, ovdâmerkkân säpligvälli, salâsteh njuámmilčiivgâid.
Miäcástem
[mute | mute käldee]Njuámmil miäcástem lii ohtâ pivnohumosijn miäcástemhaamijn. Ihásávt Suomâst miäcásteh suullân 200 000 njuámmilid. Njuámmil miäcástemäigi álgá čohčâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi.[3]
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Thomas Lilley: Njuámmil – Lepus timidus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
- ↑ luontoportti.com Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
- ↑ Yleiset rauhoitusajat - finlex.fi Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
