Peenuv

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Peenuv
Canis lupus familiaris
(Linnaeus, 1758)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Hiäimu Peenuvelleeh Canidae
Suuhâ Pennuuh Canis
Šlaajâ Kumppi lupus
Vyelišlaajâ familiaris

Peenuv (Canis lupus familiaris,[1] ovdil Canis familiaris) lii kuumpi lojes hyelkki. Pennust šoodâi vuossâmuš päikkiellee suullân 15 000 ihheed tassaaš.[2] Pennuuh láá pivnohumoseh elleeh ubâ maailmist, já toh kočoduvvojeh ulmuu pyeremus skipárin. Ive 2021 Suomâst lijjii suullân 760 000 penuvid.[3]

Ááicuh[mute | mute käldee]

Pennust lii šiev uáinu, kulo já hajâáiccu. Tuše ton máhuáiccu lii hyeni. Pennuu tärhimus áiccu lii hajâáiccu. Tot lii suullân miljovn kerdid täärhib ko ulmuu hajâáiccu. Ton hajâáiccu lii tehálâš meiddei ulmuid já ulmuuh ávhástâleh tain. Pennuuh oceh narkotiikijd já išedeh ulmuid pivdemist.

Meiddei pennuu kulo lii pyeri. Tot kulá vyeligub já aaleeb jienâid ko olmooš. Pennuu aldauáinu lii hiäju mut mudoi peenuv huámmáš jođo pyereeb ko olmooš. Tot meiddei uáiná pyereest sevŋâdist siämmáánáál ko kissá. Peenuv lii ivnešoohâd, adai tot ij iärut ruopsâd já ruánáá kooskâst.

Eellim[mute | mute käldee]

Šoddâm maŋa viälppáh tuše uáđih já poreh kulmâ oho. Kulmâ vuossâmuu eellimmáánu láá uáli teháliih, ko peenuv tooláá lojo já uápásmuvá ulmuid. Pennuu vielpisäigi lii távjá ko peenuv lii 3–6 máánu ahasâš. Ton maŋa tast lii rávásmemahe. Peenuv šadda rävisin ko tot tiävdá 2 teikkâ 3 ive.[4]

Eellimahe[mute | mute käldee]

Pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhheeb ko pennuuh, main lii uánehis njune.[5] Niŋálâspennuuh eelih meid váhá kuhheeb ko orespennuuh já pennâgááh kuhheeb ko stuorrâ pennuuh.[5] Stuorrâ pennuuh elileh jotelubbooht ko uccâ pennuuh já tain láá eenâb tiervâsvuođâčuolmah.[6]

Pennui eellimave koskâárvu lii 12,5 ihheed.[5] Uces niŋálâspennuuh, main lii kuhes njune, eelih koskâmiärálávt 13,3 ihheed.[5][7] Pennuin, main lii uánehis njune, láá ennuv tiervâsvuotâčuolmah, já toh eelih koskâmiärálávt 11,2 ihheed.[5][7] Ovdâmerkkân ranskalâš bulldogeh eelih koskâmiärálávt tuše 9,8 ihheed.[5] Tain láá meid ennuv vuoiŋâm- já liškečuolmah.[8] Uánihumos eellimahe – tuše 5,4 ive – lii Caucasia kiäččupennuin.[5] Siähálâsnálásiih pennuuh eelih váhá uánehubbooht ko putesnálásiih pennuuh. Lancashire kärjipennuin lii kuhemus eellimahe – koskâmiärálávt 15,4 ihheed.[7] Stuorrâ tanskadoggi iälá táválávt love ihheed, já uccâ mievripeenuv iälá távjá eenâb ko 15 ihheed.[6]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Tanya Dewey, Sheetal Bhagat: Canis lupus familiaris (dog) Animal Diversity Web. (eŋgâlâskielân)
  2. L. a. F. Frantz, D. G. Bradley, G. Larson, L. Orlando: Animal domestication in the era of ancient genomics. NATURE REVIEWS GENETICS, 2020-08. doi:10.1038/s41576-020-0225-0. ISSN 1471-0056. Artikkâl nettiversio. en
  3. Finland: dog population 2021 Statista. Čujottum 18.10.2022. (eŋgâlâskielân)
  4. Koiran elinkaari Hankikoira.fi. Čujottum 18.10.2022. (suomâkielân)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Davis, Nicola: Small, long-nosed dog breeds live longer, study reveals The Guardian. 1.2.2024. Čujottum 13.2.2024. (eŋgâlâskielân)
  6. 6,0 6,1 Tutkimus selvitti: tästä syystä pieni koira elää suurta lajitoveriaan kauemmin Kuono.fi. 11.8.2015. Čujottum 18.10.2022. (suomâkielân)
  7. 7,0 7,1 7,2 Pienet ja pitkäkuonoiset koirarodut elävät pidempään, tutkimus paljastaa Yle Uutiset. 15.12.2022. Čujottum 13.2.2024. (suomâkielân)
  8. Rämö, Pauli: Pennâgááh, main lii kuhes njune, eelih kuhemustáá anarasaavis.fi. 13.2.2024. Čujottum 13.2.2024.