Kissá

Kissá Felis catus (Linnaeus, 1758)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen	Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde	Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu	Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu	Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka	Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko	Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko	Feliformia
Hiäimu	Kissáelleeh Felidae
Vyelihiäimu	Kisáh Felinae
Suuhâ	Kisáh Felis
Šlaajâ	catus

Kissá ađai päikkikissá (Felis catus) lii lojes piätuellee. Kisáh eelih jyehi eennâmuásist, eereeb Antarktisist. Kisáh láá pivnohis jielâheh, tuše pennuuh láá maailmist pivnohuboh jielâheh ko kisáh. Ive 2020 Suomâst lijjii suulân 965 000 päikkikissád.

Olgohäämi

Kissáást lii kubdâ já uánihis uáivi, kuhes roppâ já kuhes seibi. Kissáást láá nelji jyelgi, moh iä lah hirmâd kuheh. Päikkikisá seve lii suulân 30 cm, já kukkodâh seibijn lii suulân 80 cm. Niŋálâsah teddih 2,5–4,5 kg já oráseh 3,5–7 kg. Kissáást lii timmâ, lieggâ turkkâ, mon ivne puáhtá leđe čappâd, räänis, vielgâd teikkâ ooraans. Maaŋgah kisáh láá kyevtivnásiih. Motomeh kisáh pyehtih leđe meiddei kuulmâivnásiih, já masa puoh kuulmâivnásiih kisáh láá niŋálâsah. Ollásávt vielgis kisáh láá távjá peljittemeh.

Kisá jiešvuođah

Kissáást láá šiev uáinu, kulo já hajâáiccu. Kissáást láá stuorrâ čalmeh. Čoolmij siste lii kerdi, mii speejâld čuovâ, já tondiet kisá čalmeh šiällájeh kolleruánáá ivneest. Sevŋâdâsâst kissá uáiná pyerebeht ko olmooš, mut kirkes čuovâst tot uáiná hyenebeht. Kissá uáiná meiddei muáddi iivne, mut kiisán lii tehálub uáiniđ lihâstuvâid ko iivnijd.

Kisá peeljih lihâdeh. Toin naalijn kissá puáhtá tárkká tiettiđ, kost jienâ puátá. Kisá kepileh láá heerkih já tobdeh eennâm sporijdem. Ton áánsust kisáh mättih ennustiđ eennâmtuárgástâs. Kissáást láá meiddei herkis njunesoksâmeh, moiguin tot ‘uáiná’ meiddei pikkâsevŋâdin.

Kissá puáhtá lihâttiđ koozâid ovdâkepilijn siisâ já olgos. Kisá koozah láá čuhâleh, já kissá härree kodedijnis. Mudoi kisá koozah láá kepilij siste. Kissá puáhtá lihâdiđ siijvost, já koozah iä nurso talle ko kissá ruáttá. Kissá haalijd toollâđ koozâid čuhâlin, já tondiet tot čohá taid. Kisá koozâi kooskâst láá hajâráávsáh. Ađai kissá puáhtá merkkiđ jieijâs reeviir siämmást ko tot čohá kozâidis.

Eellim

Päikkikissá iälá 13–17 ihheed. Sterilistum päikkikisái eellimäigi lii kuhheeb. Guinness ulâttâsâi kirje mield maailm puárásumos kissá lâi Creme Puff, kote jaamij 38-ihásâžžân. Kisá äpittesvuotâ pištá suulân 9 okkod. Šodâdijn kisá čiivgâin láá soksâmeh, mut toh láá peljittemeh já čalmettemeh. Čiivgah njameh kissáeeni mielhi nuuvt ko puoh njomâtteijeeh-uv. Kisá mielhist lii tuše ucánjáhháá laktoos, já tondiet kusâmielkki ij soovâ kisá mielhi sajan. Táválávt kissá šadda suhâjuátkimahan suulân 7–9 mánuppaje ahasâžžân. Niŋálâsah šaddeh suhâjuátkimahan maŋeláá ko oráseh.

Kissá uáđá suulân 16 tijmed peeivist. Kissá lii aktiivlâš salâsteijee. Kissá pivdá uccâ elleežijd nuuvtko uccâ loddáid, säpligijd já eres uccâ jursseežijd. Päikkikisáh, moh finnejeh purrâmâš ulmuin, pivdeh hitruuvuođâ tiet já távjá iä jiejah puurâ saallâs. Kisáh láá kuittâg čiävlááh salâsistis já lijkkojeh čäittiđ tom ulmuid. Jis kissá ij peesâ olgos pivdeđ, te tot taarbâš ennuv sierâdem. Lii tehálâš sierâdiđ ennuv kissáin, mudoi tot puáhtá šoddâđ sorolâžžân. Talle kissá puáhtá lattiđ hyeneeht, tastko tot lii pehtilis vyehi finniđ huámmášume.

Kisáh lijkkojeh leđe puttáh já toh posâdâteh jyehi peeivi. Toos kissá kiävttá njuohčâmis. Tot njuálu jieijâs putesin. Kissá meiddei čiähá jieijâs pooškâ čunnui teikkâ mulde vuálá. Tot ij kuittâg toovâ tom putesvuođâ tiet. Kissá čiähá pooškâ stuárráábijn ellein, vâi tot ij šodâččii saalâsin.

Kissáelleeh láá áinooh elleeh, moh škurijdeh. Ulmuuh iä vala onnáá peeivigin tieđe, moin naalijn kissá škuurijd. Škurijdem puáhtá merhâšiđ maaŋgâid aašijd. Távjá tot meerhâš, et kissá lii ilolâš já tuđâvâš. Škurijdem lii pyeri tiervâsvuotân. Kisá teehih já täävtih šaddeh kievrâbin, ko kisá škuurijd. Škurijdemjienâ meiddei iššeed muássuđ, já tondiet kisáh sättih škurijdiđ meiddei talle ko toh láá stressâlum teikâ jis tain láá pohčâseh.