Kuovâmáánu 2.
Olgoldâshäämi
Kuovâmáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 33. peivi. Ive loopân láá 332 peivid (kárgámive 333 peivid).
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Niävááš
- syemmilâš kalender: Lumi, Aamu, Jemina
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 1438 – Eennâm tuárgistij korrâsávt Grottaferratast, Italiast. Eennâmtuárgástâs intensiteet lâi 5,4 Richter ciäkkáduv mield já VII–VIII Mercalli ciäkkáduv mield.[2]
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1882 – James Joyce, irlandlâš kirječällee já tihtâčällee (j. 1941)
- 1935 – Mary Mikalsen Trollvik, sämmilâš politikkár já sämitiggeaairâs Taažâst (j. 2022)[3][4]
- 1946 – Isaias Afewerki, eritrealâš politikkár já Eritrea 1. president
- 1947 – Farrah Fawcett, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee (j. 2009)
- 1961 – Abraham Iyambo, namibialâš politikkár já minister (j. 2013)
- 1973 – Klemet Erland Hætta, sämmilâš politikkár já sämitiggeaairâs Taažâst
- 1977 – Shakira, kolumbialâš lávloo-laavlârähtee já pyevtitteijee
- 1987 – Gerard Piqué, katalonialâš jyelgipálluspellee já finnodâholmooš
- 2018 – Aaro Niinistö, president Sauli Niinistö alge
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 749 – Gyōki, jaapaanlâš buddhalâš pappâ (š. 668)[5][6]
- 880 – Lothar I, frankkilâš aatellâš (š. 840)[7]
- 1894 – Ludvig Isak Lindqvist, syemmilâš arkkiteht (š. 1827)
- 1980 – William Howard Stein, ive 1972 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist (š. 1911)[8]
- 2013 – Abraham Iyambo, namibialâš politikkár já minister (š. 1961)
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kuovâmáánu 2..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Sämmilâš kalender merkkâpeeivih (PDF) kuati.fi. Čujottum 21.4.2023.
- ↑ CFTI5Med storing.ingv.it. Čujottum 20.6.2022. (italiakielân)
- ↑ Mary Mikalsen Trollvik lea jápmán NRK Sápmi. 25.12.2022. Čujottum 30.12.2022. (tavesämikielân)
- ↑ Vuosttaš várrepresideanta hávdáduvvo otne NRK Sápmi. 6.1.2023. Čujottum 6.1.2023. (tavesämikielân)
- ↑ Rekishigaku Nihon Kokunai Iinkai: Japan at the XIIth International Congress of Historical Sciences in Vienna, s. 7. Nihon Gakujutsu Shinkōkai, 1965. Tyeje nettiversio.
- ↑ Abe, Ryuichi: The Weaving of Mantra: Kukai and the Construction of Esoteric Buddhist Discourse, s. 78–80. Columbia University Press, 1999.
- ↑ SAXONY NOBILITY fmg.ac. Čujottum 22.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ William H. Stein nobelprize.org. Čujottum 21.10.2024. (eŋgâlâskielân)