Čohčâmáánu 26.
Olgoldâshäämi
(Stivrejum siijđost 26. čohčâmáánu)
Čohčâmáánu 26. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 269. peivi (kárgámive 270. peivi). Ive loopân láá 96 peivid.
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Kááiváš
- syemmilâš kalender: Kuisma
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 1172 – Eennâm tuárgistij korrâsávt Messinast, Italiast. Eennâmtuárgástâs intensiteet lâi 5,6 Richter ciäkkáduv mield já VIII Mercalli ciäkkáduv mield.[1]
- 2021 – Sveeicist uárnejui aalmugjienâstem näimilittolaavâ nubásmitmist. Iänádâh sveiccilijn tuhhiittij laavâ nubásmittem täsiárvusubbon.
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1005 – Fujiwara no Nagaie, jaapaanlâš aatellâš (j. 1064)[2]
- 1882 – Hanna Järvi, syemmilâš máttáátteijee já kirječällee (j. 1964)
- 1888 – T. S. Eliot, ive 1948 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim eŋlandlâš tihtâčällee já čaaitâlmčällee (j. 1965)[3]
- 1945 – Gal Costa, brasilialâš lávloo (j. 2022)[4]
- 1946 – Bryan Ferry, eŋlandlâš lávloo já Roxy Music -rockjuávhu vuáđudeijeejeessân
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 800 – Berowelf, Würzburg pispe (šoddâmihe ij tiäđust)[5][6][7]
- 1371 – Vukašin Mrnjavčević, serbialâš haldâšeijee (šoddâmihe ij tiäđust)[8]
- 1902 – Levi Strauss, ovtâstumstaatâlâš utkee já Levi's vuáđudeijee (š. 1829)
- 1977 – Aarne Ervi, syemmilâš arkkiteht (š. 1910)[9]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Čohčâmáánu 26..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ CFTI5Med storing.ingv.it. Čujottum 14.6.2022. (italiakielân)
- ↑ Hashimoto, Fumio: ”Fujiwara no Nagaie”, Nihon Koten Bungaku Daijiten, s. 300. Tokio: Iwanami Shoten, 1983.
- ↑ T. S. Eliot nobelprize.org. Čujottum 23.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Horton, Adrian: Gal Costa, influential Brazilian singer, dies aged 77 The Guardian. 9.11.2022. Čujottum 13.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Deutsche Biographie: Berowelf www.deutsche-biographie.de. Čujottum 20.7.2022. (saksakielân)
- ↑ Personenregister - „Berowelf“ personendatenbank.germania-sacra.de. Čujottum 20.7.2022. (saksakielân)
- ↑ Engel, Wilhelm: Neue Deutsche Biographie. Vol. 2., s. 146. Berlin: Duncker & Humblot, 1955.
- ↑ Ostrogorsky, George: History of the Byzantine State, s. 481. Oxford: Basil Blackwell, 1956. Tyeje nettiversio.
- ↑ Aarne Ervi Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)