Čuárvioppuu
| Čuárvioppuu Asio otus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Oppuulodeh Strigiformes |
| Hiäimu | Oppuuh Strigidae |
| Suuhâ | Čuárvioppuuh Asio |
| Šlaajâ | otus |
Čuárvioppuu (Asio otus) lii meiddei Aanaar kuávlust tiettum oppuuluudij (Strigiformes) šlaajâ.
Puárásumos Suomâst riegistum čuárvioppuu lii lamaš 17 ihheed, 8 mánuppaijeed já 24 peivid puáris. Tot lii siämmást Euroop puárásumos čuárvioppuu.[3]
Olgohäämi já tobdomeerhah
[mute | mute käldee]Čuárvioppuu ciägu "čuárvih" ađai kyehti puzzâtiepi uáivi alne láá eromâš tobdomerkkâ. Iänááš čuárvih láá kuittâg njuáigud maŋaskulij já ko miinii heemâd tom, te talle čuárvih ceggâneh já talle tom iärut pyereest siämmááhámásiist jeggiluátkust ađai jeggioppust. Puzzâtiepij keežild čuárvioppuu sulâstit stuorrâoppuu já tast láá ooraansfiskis čalmeh, sárgáás fiskájeijee čuávjipeeli já seelgibeln čapissárgásâš ruškisräänis. Kirdedijn puáhtá iäruttiđ, et suájái monnjâuásist váilu vielgis robdâ já pottâš tevkis sárgáh láá keezih. Čuárvioppuu kukkodâh lii 31–37 senttid, suájákejij koskâ 90–100 senttid já tiäddu 250–400 rammid.[3]
Jienâ
[mute | mute käldee]Čuárvioppuu jienâ lii suullân kuulmâ seekunt kooskâi kullojeijee täsivis já vyeligis "huu"-jienâ, mii sulâstit juná njurgim. Váruttâsjienahkis lii njune cuálkkááttem já sierâlágán vyeligis njurgiimeh sehe uumáástmeh. Keessiv uđâgáid lii älkkee kavnâđ, ko toh kerjideh iho čuhálávt piškomáin. Puáris čuárvioppuuh láá viehâ jávuttemeh.[3]
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Käldeetiäđui mield čuárvioppuu lii Maadâ-Suomâ šlaajâ, mii pessee Tuárnus-Kuáccám-linjáást máádás. Anarist láá lamaš kuittâg vittâ visásmittum pessim, main majemuš lii Avveel Saarineitämövaara aldasijn, mon Turus Peerti ive 2016 väldim kove tuođâšt. Siämmáá ive kavnui Kärigâsnjaargâst jamâ čuárvioppuu.[3]
Pessejeijeeoppui meeri muttuustâl ihásávt viehâ čuuvtij. Šiev säpligive Suomâst pessejeh suullân 10 000 paarrâd, mut hyenes iivij tuše suullân 2 000 paarrâd. Euroopist pessejeh suullân 200 000 paarrâd, main 2 000–7 000 Britijsuolluin. Čuárvioppuu pessee Viestâr-Euroopist Kiina já Tave-Amerik räi.[3]
Lasanem
[mute | mute käldee]Čuárvioppuu lii kuácceevyevdiroobdâi tâi pođoienâmij pessimlodde. Šiev ive tot pessee jyehimuđusijn vuovdijn piäldui já ridoi piällást. Vuorâččâs tâi lädikuávská puáris piervâl lii toos mielâsâš pessimsaje. Monnim álgá távjá jo njuhčâmáánust, mut iänááš uási aalgât cuáŋuimáánu pelimuddoost. Niŋálâs mannee táválávt 4–6 vielgis mane, maid tot láálá suullân 4 oho. Ores piämmá niŋálâs ubâ läällim ääigi já maŋeláá kuohtuuh vaanhimeh piemmâv uđâgáid. Kuulmâokkosâžžân uđâgááh kuárŋutškyeteh piervâlmuorâ oovsijn já uáppih kirdeđ neeljiokkosâžžân. [3]
Raavvâd
[mute | mute käldee]Čuárvioppuu porá masa tuše uccâjursseid, iänááš säpligijd já loddááh láá tuše uccâ uásáš ravâdist.[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Čuárvioppuu.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Northern Long-eared Owl iucnredlist.org. Čujottum 13.2.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sarvipöllö – Asio otus laji.fi. Čujottum 13.2.2023. (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Mattus, Ilmari: Čuárvioppuu. Anarâš-kalender 2018, 2018. Anarâškielâ servi ry.