Njuškii siskáldâsân

Uruguay

Wikipedia:st
Uruguay nuorttii täsiväldi
República Oriental del Uruguay (espanjakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Luis Lacalle Pou
Väripresident Beatriz Argimón
Uáivikaavpug Montevideo
Eres kaavpugeh Salto,
Paysandú
Vijđodâh 176 215 km²
– sisčääci 1,5 %
Ässeeloho (2019) 3 518 552
– ässeesaahâdvuotâ 19,8 ässed/km²
Virgáliih kielah espanjakielâ
Vaaluut Uruguay peso (UYU)
Äigi UTC−3
– kesiäigi UTC−2
Jiečânâsvuotâ
Brasiliast 25. porgemáánu 1825
Uánádâs UY
– fiävruin ROU
– kirdemmašinijn CX
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +598
Internet TLD .uy
Motto "Libertad o Muerte"
Aalmuglâšlaavlâ Orientales, la Patria o la tumba!

Uruguay lii staatâ Maadâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Montevideo.

Valastâllâm

[mute | mute käldee]

Uruguay puoh pivnohumos valastâllâmšlaajâ lii jyelgipállu. Eennâm uásálistij jyelgipáálu olympialáid vuosmuu tove ive 1924 Pariisist já vuoitij kole. Nubbe kolle poođij tállán čuávuváin olympialijn ive 1928. Vuossâmuuh jyelgipáálu maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Uruguayst ive 1930. Uruguay vuoitij miäštárvuođâ. Ive 1950 tot vuoitij nube kollees. Talle finalist táppái Brasilia.[1]

Tobdos spelleeh lává ovdâmerkkân olympiahistorjá vuossâmuš čapisliiškág jyelgipálluspellee José Leandro Andrade, kote lâi fáárust miäštárjuávhust iivij 1924, 1928 já 1930, sehe Luis Suárez, kote lii Uruguay eennâmjuávhu puoh enâmustáá moolâid pááččám spellee.[1]

Jyelgipáálu lasseen kuittâg rugby, kooripállu, tennisraccastem láá pivnohis šlaajah. Uruguay kooripállueennâmjuávkku vuoitij olympiaproonsi iivij 1952 já 1956.[1]

Uruguay vuoitij vuosmuu mitalis almosvalastâllâm maailmmiäštárkištoin ive 2025 Tokiost ko Julia Paternain vuoitij proonsi nisonij maratonist.[2]

Škovlâlijd

[mute | mute käldee]
  • Lasetiäđuh Uruguayst láá sijđoost 86 (pittá 15. Läättinlâš Amerik enâmeh láá ovdáneijee-enâmeh) oppâkirjeest ŠE Amerik.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. a â b Uruguayan Sports uruguaysr2018.weebly.com. Čujottum 27.9.2025. (eŋgâlâskielân)
  2. Record number of nations win medals at WCH Tokyo 25 worldathletics.org. Čujottum 27.9.2025. (eŋgâlâskielân)