Peru
Olgoldâshäämi
| Peru täsiväldi República del Perú (espanjakielân) Piruw Ripuwlika (keččuakielân) Piruwxa Ripuwlika (aimarakielân) |
|
|---|---|
lippu |
vaakun |
| Staatâhäämi | täsiväldi |
| President | José Jerí |
| Uáiviminister | Eduardo Arana |
| Uáivikaavpug | Lima |
| Eres kaavpugeh |
Arequipa, Trujillo, Cusco, Piura, Chiclayo |
| Vijđodâh | 1 285 216 km² |
| – sisčääci |
0,4 % |
| Ässeeloho (2020) | 32 824 358 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 23 ässed/km² |
| Virgáliih kielah | espanjakielâ |
| Vaaluut | Peru sol (PEN) |
| Äigi | UTC-5 |
| Jiečânâsvuotâ | |
| – Espanjast | 28. syeinimáánu 1821 |
| Uánádâs | PE |
| – fiävruin | PE |
| – kirdemmašinijn | OB |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +51 |
| Internet TLD | .pe |
| Motto | "Firme y feliz por la unión" |
| Aalmuglâšlaavlâ | Himno Nacional del Perú |
|
|
|

Peru lii staatâ Maadâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Lima.
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]Peru lii juohhum 25 kuávlun. Kuávlu lii Peru alemus haaldâtlâš tääsi. Čuávuváá tääsist láá 196 provinsid, moh láá juohhum 1 869 pirrâdâhân. Prooviins-noomâst peerusthánnáá Lima prooviins kulá alemuu haaldâtlii táásán, ige tot kuulâ kuávlun.
Škovlâlijd
[mute | mute käldee]- Lasetiäđuh Perust láá siijđoin 58–62 (pittá 11-12. Andivaarij enâmeh - eellim vaarij iävtuiguin) oppâkirjeest ŠE Amerik.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Peru.
Käldeeh
[mute | mute käldee]