Njuškii siskáldâsân

Njollâ

Wikipedia:st
Njollâ Siida olgomuseost

Njollâ teikâ njollâäitti (suomâkielân niliaitta, nili teikâ patsasaitta, orjâlâškielân njalla[1], nuorttâlâškielân njõll[2] teikâ njõlläiʹtt[3]juulevsämikielân njalla) lii vuárkká, mii ovdánij láávttáást.

Etimologia[mute | mute käldee]

Njollâ-sääni puátá uuraallii vuáđukielâ säänist ńile.[4]

Rááhtus[mute | mute käldee]

Njollâääitist lii suullân muádi meetter kukkosâš jyelgi, mii lii rahtum rasta sáhhájum ciägu peesist. Jyelgi lii uállejum, motomin joba hevvâlistum já toos láá kiddejum čuhâ ryevdih vuáluskulij vinnood, amas piäđuh peessâđ piärguid puurrâđ. Jyelgi keejist lii suullân 150 x 150 senttid já meetter alosâš salvum ááitáš. Jyelgi paajaškeeči verrui neeljičievâgin, moos kiddejui láskud niskesmuorâ, mast lâi neeljičievâg räigi. Niskesmuorâ kuábbáá-uv kiäčán tuárrást kiddejuvvojii salvuigijn kyehti muorâ, ađai suájá nuuvt et tast šoodâi kietkâm. Taah-uv muorah lijjii hevvâlistum päljisin, amas säpligeh cuápcuđ tast. Lättee vijđodâh lâi suullân 1,5 m x 1,5 m já uksâ nuuvt poskâd, et tuše párnááh šiettii ollásávt siisâ. Njollâááitán peesâi tuše raiđâlâs mield já tot lâi rahtum oovtâ muorâst. Meccinjoolâin raiđâlâs lâi čiehhum kuusnii aldasáid. Koddepivdem várás rahtum njoolah láppojii juo moonnâm ihečyeđe loopâkeččin, mut kyelinjoolah lijjii vala Paččvei aldasijn ihečyeđe mulsâšum suulâin.[5]

Keejâ meid[mute | mute käldee]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Njalla Neahttadigisánit. Čujottum 25.7.2022.
  2. Njõll Neahttadigisánit. Čujottum 25.7.2022.
  3. Njõlläiʹtt Neahttadigisánit. Čujottum 25.7.2022.
  4. Álgu-tietokanta kaino.kotus.fi. Čujottum 25.7.2022.
  5. Mattus, Ilmari: Njollâäitti já jyelgiäitti. Anarâš-kalender 2000, 2000. Anarâškielâ servi ry.