Iisakki Mattus

Iisakki Mattus lii anarâš kielâmiäštár já kirječällee. Sun šoodâi ive 1937 Čovčjäävrist Tave-Anarist, kost sun ain áásá. Sun lii toimâm kielâmiäštárin vistig anarâškielâ CASLE-tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 já ton maŋa-uv maŋgáid uáppeid.

Peerâ

Iisakki Mattus eeči lâi Matti Mattus já eeni nommâ lâi Máárjá. Iisakki lâi nubben nuorâmus pärni. Suu uábih láá Ánná, Siiri já Kaari já viiljâ nommâ vuot lii Matti. Suu pärnivuođâ perrui kullui meid Issá-čeeci. Mattus perrust lâi meid Ailâ-nommâsâš nieidâ, mutâ sun jaamij 12-ihásâžžân. Mattus tááláá perrui kulá suu Petra-kálgu, já sunnust iä lah párnááh.

Eellim já pargo

Mattus pärnivuođâst anarâškielâ lâi suu päikkikielâ, mutâ sun oopâi anarâškielâ lasseen meid tavesämikielâ. Sun oopâi suomâkielâ eskân talle ko moonâi škoovlân. Sun muštá, et škoovlâst ij lamaš lope sárnuđ sämikielâ. Sun lii porgâm anarâškieláin kuhháá ovdâmerkkân viereskielâ máttáátteijen já jurgâleijen, já lii sun meid čáállám jieijâs mainâsijd já kirje. Sun illood ko piäsá sárnuđ sämikielâ puohâiguin, kiäh kielâ mättih. Sun osko, et kii peri jo haalijd-uv oppâđ sämikielâ, puáhtá tom oppâđ. Sunjin anarâškielâ lii vááimuvuálááš, tastko kielâ lii suu pärnivuođâ kielâ já sun lii sárnum tom ubâ eellim. Iisakki lii lamaš Säämi máttááttâskuávdáást kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid já sun lii jieš-uv oppâm uđđâ aašijd kielâmiäštár pargo keežild

Mattus iätá, et sun muštá maht maŋgâsij mielâst sämikielâ sárnum lâi hepânittee äšši, mutâ sun ij kuássin hepânušâm tom. Sun kuittâg muštâl, et oroi tego sun ličij lamaš mottoom rikolâš ko moonâi Avelân máttááttiđ anarâškielâ. Mattus lii elimis ääigi meid mađhâšâm ovdâmerkkân Euroopist. Mattus tobdá pyereest meid ärbivuáválijd Säämi iäláttâsâid, vuovijd já meid suu päikkikuávlu ulmuid.

Pasanen čáálá náguskirjestis, ete Iisakki Mattus lâi ohtâ vuossâmuin anarâškielâ máttáátteijein. Mattus muštá maggaar hommá lâi porgâđ tággáár pioneerpargo, ko talle ij lamaš iše finnimnáál, iäge tiäđustkin oppâmateriaalehkin. Mattus lâi meid Anarâškielâ seervi vuossâmuu stiivrâ jeessân. Mattus finnij Anarâškielâ seervi kulttuurpalhâšume 2012. Servi halijdij palhâšiđ Mattus suu merhâšittee pargoost anarâškielâ oovdân ei. máttáátteijen, jurgâleijen, kielâmiäštárin, kirječällen já oppâmateriaal rähten. (Mattus meid jurgâlij já luuvâi Pelgi Niijlâs määđhih -videorááiđu anarâškielân. Sun jurgâlij meid pegâlmâs Ucc´priinsâš -kirje sämikielân. Ive 2020 aalgâst Mattus muštâlij Yle Sáámán, et sust lii lappum motivaatio čäälliđ anarâškielân. Čielgâ suujâid sun ij muštâl toos, mutâ ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete mainâseh iä almostum tállán já kaartâi kuhháá-uv vyerdiđ ovdil ko toh almostuvvii. Mattus muštâl, et mainâseh sust kale ain láá, jis peri kiinii puáđáččij, paddiiččij já tast maŋa čáláččij taid.

Anarâš-lostâ

Iisakki Mattus lii čáállám Anarâškielâ seervi almostittem Anarâš-loostân aaibâs tast rääjist, ko lostâ almostui ive 1988 Sápmelâš-loostâ lahtosin. Suu majemuuh teevstah Anarâš-loostâst almostuvvii ive 2004 loostâ 47. numerist. Ohtsis Anarâš-loostâst láá almostum 46 tekstâd, maid Iisakki lii čáállám, sehe ohtâ Petra Mattus tekstâ, mon sun lii jurgâlâm. Suu jieijâs teevstâin 42 láá almostum suu noomáin já 4 ISMA-nommâmerháin. Lostâčäällim algâaaigijn Iisakki čaalij távjá jyehi loostân eenâb ko oovtâ teevstâ. Ive 1997 maŋa sun ij kuittâg lah innig čáállám siämmáá ennuv loostân, ige tuođâi ive 2004 maŋa maiden.

Eellimpäälgis

Eellimpäälgis lii Iisakki Mattus čäällim kirje, mii almostui ive 1996. Kirje kovvee eellim Aanaar kuávlust Iisakki Mattus pärnivuođâ ääigi ađai 1940-lovvoost. Kirjeest láá sehe Iisakki muštoid vuáđuduvvee mainâseh já mainâseh tábáhtusâin, maid eres ulmuuh muštâlii Iisakân. Kirje kieđâvuš ennuv teemaid, já fáárust láá meiddei kiärdoo já kuávdášlâš teemah.

Ohtâ tágárijn teemain lii evakko Ylivieskan, mii lii kovvejum vijđáht ubâ kirjeest. Evakko lâi merhâšittee tábáhtus Iisakki pärnivuođâst – teikâ joba puoh merhâšitteemus. Nubbe tehálâš teema lii pivdo. Iisakki eeči já čeeci láin čepis pivdeeh. Tälvipargoh-nommâsii mainâsist Iisakki muštâl jieškote-uvlágán tälvipargoin – eromâšávt riävskápiivdost, mii lâi uáli korrâ já kuhes pargo. Riävskápiivdo ääigi Iisakki eeči aasâi lavŋekuáđist meecist joba paijeel kyehti mánuppaje-uv, já saatij leđe, et ton ääigi sun ij iällám ohtiigin pääihist. Eres mainâsijn Iisakki muštâl ovdâmerkkân kuumpij já soorvâi piivdost. Pivdo lâi kustoo stuorrâ uási anarâšâi eellim já tehálâš iäláttâs, já Iisakki iberdij ton merhâšume jo pärnin. Iisakki já Matti-uccâviljâs halijdáin čuuvtij leđe pyereh pivdeeh styeresin. Ko Issá-čeeci jaamij, te Iisakki finnij čeesi kiiváár, mii lâi sunjin rähis tiŋgâ já tehálâš mušto.

Kuávdášlâš teema lii meiddei postâalmai. Kirjeest Iisakki kovvee nelji postâalmaa. Ton ääigi postâalmaid onnii sáŋgárin. Postâjođettem lâi uáli korrâ pargo. Postâalmaah juttii pyeráiguin keessiv já ergijguin tälviv, já sij tarbâšii ennuv eergijd. Mätki Kaamâsist Ucjuuhân piištij talle kyehti peeivi, jis sijvo lâi pyeri, já ennuv eenâb, jis lâi hyenes sijvo. Meiddei taan kirjeest postâalmaah láá kovvejum nuuvtko sáŋgáreh. Iisakki muštâl ovdâmerkkân Šreva-nommâsii postâalmast, kote karrieeris ääigi ij feilim ohtiigin. Sun maatij kyeđđiđ poostâ ain olmâ sajan, veikkâ sun ij máttámgin luuhâđ. Sun hárjánij viärdádâllâđ noomâi kukkoduvâid, já toi vuáđuld sun tieđij, mon táálun postâ moonâi.