Argentiina
Argentiina täsiväldi República Argentina (espanjakielân) |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Staatâhäämi | littotäsiväldi |
President | Javier Milei |
Väripresident | Victoria Villarruel |
Uáivikaavpug | Buenos Aires |
Eres kaavpugeh |
Córdoba Rosario |
Vijđodâh | 2 780 400 km² |
– sisčääci |
1,6 % |
Ässeeloho (2018) | 44 694 198 |
– ässeesaahâdvuotâ | 16,1 ässed/km² |
– aalmugstuárrum | 0,89 % (2018) |
Virgáliih kielah | espanjakielâ |
Vaaluut | Argentiina peso (ARS) |
Äigi | UTC-3 |
Jiečânâsvuotâ | |
– Espanjast vuosmuu keerdi: uđđâsist: |
25. vyesimáánu 1810 9. syeinimáánu 1816 |
Uánádâs | AR |
– fiävruin | RA |
– kirdemmašinijn | LV |
Jotolâh | uálgispiälásâš |
Sundenummeer | +54 |
Internet TLD | .ar |
Motto | "En unión y libertad" |
Aalmuglâšlaavlâ | Himno Nacional Argentino |
|
Argentiina täsiväldi (espanjakielân República Argentina) teikkâ tuše Argentiina (espanjakielân Argentina) lii staatâ Maadâ-Amerikist. Ton uáivikaavpug lii Buenos Aires.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Argentiina vijđodâh lii 2 780 400 km², mast 43 710 km² ađai 1,6 % lii čääci.[1] Vijđoduv mield Argentiina lii maailm 9. stuárráámus staatâ.[1]
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Argentiina lii staatâ Maadâ-Amerikist. Ton ránnjástaatah láá Bolivia tavveen, Chile viestârist já Brasilia, Paraguay já Uruguay tavenuorttân. Argentiinast staatârääjih láá ohtsis 11 968 km.[1] Kuhemus rääji lii rääji Chilein, mii lii 6 691 km.[1] Uánihumos rääji vist lii 541 km rääji Uruguayin.[1] Nuorttân Argentiina rájášuvá Atlant väldimeerân. Merâriddo lii ohtsis 4 989 km.[1]
Morfologia
[mute | mute käldee]Argentiina alemus saje lii Aconcagua čokke (6 962 m) Mendoza eennâmkoddeest. Tot lii meiddei sehe viestârpiäláá já máddáápiäláá páálupelij alemus saje. Staatâ vyeligumos saje vist lii Laguna del Carbón (-105 m) Santa Cruz eennâmkoddeest. Tot lii meiddei sehe viestârpiäláá já máddáápiäláá páálupelij vyeligumos saje.
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Argentiina staatâhäämi lii littotäsiväldi. Ive 2023 presidentvaaljâin Argentiina staatâhovdâ väljejui Javier Milei.
Haaldâtlâš jyehim
[mute | mute käldee]Nr. | Eennâmkodde | Uáivikaavpug | Vijđodâh (km2)[2] |
Ässeeloho (2010)[3] |
---|---|---|---|---|
1. | Littopirrâdâh | Buenos Aires | 203 | 2 891 082 |
2. | Buenos Aires eennâmkodde | La Plata | 307 571 | 15 594 428 |
3. | Catamarca | Catamarca | 102 602 | 367 820 |
4. | Chaco | Resistencia | 99 633 | 1 053 466 |
5. | Chubut | Rawson | 224 686 | 506 668 |
6. | Córdoba | Córdoba | 165 321 | 3 304 825 |
7. | Corrientes | Corrientes | 88 199 | 993 338 |
8. | Entre Ríos | Paraná | 78 781 | 1 236 300 |
9. | Formosa | Formosa | 72 066 | 527 895 |
10. | Jujuy | San Salvador de Jujuy | 53 219 | 672 260 |
11. | La Pampa | Santa Rosa | 143 440 | 316 940 |
12. | La Rioja (Argentiina) | La Rioja | 89 680 | 331 847 |
13. | Mendoza | Mendoza | 148 827 | 1 741 610 |
14. | Misiones | Posadas | 29 801 | 1 097 829 |
15. | Neuquén | Neuquén | 94 078 | 550 344 |
16. | Río Negro | Viedma | 203 013 | 633 374 |
17. | Salta | Salta | 155 488 | 1 215 207 |
18. | San Juan | San Juan | 89 651 | 680 427 |
19. | San Luis | San Luis | 76 748 | 431 588 |
20. | Santa Cruz | Río Gallegos | 243 943 | 272 524 |
21. | Santa Fe | Santa Fé | 133 007 | 3 200 736 |
22. | Santiago del Estero | Santiago del Estero | 136 351 | 896 461 |
23. | Tierra del Fuego | Ushuaia | 21 263* | 126 190 |
24. | Tucumán | San Miguel de Tucumán | 22 524 | 1 448 200 |
Škovlâláid
[mute | mute käldee]- Lasetiäđuh Argentiinast láá siijđoin 54–57 (10. La Plata enâmeh – valje já piärgu maailmkáávpán) oppâkirjeest ŠE Amerik.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Argentiina.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Explore All Countries — Argentina The World Factbook. Čujottum 4.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Argentina: Urban Agglomerations - Population Statistics, Maps, Charts, Weather and Web Information www.citypopulation.de. Čujottum 4.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Censo 2010 Argentina resultados definitivos: mapas web.archive.org. 1.9.2012. Čujottum 4.10.2024. (espanjakielân)