Uvjâ
Uvjâ (nuorttâlâškielân Uvjj, orjâlâškielân Uvja) lii säämi psykososiaallâš torjuu ohtâdâh, mii fáálá sämikulttuur miäldásijd mielâtiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân.[1] Uvjâ vuáđudui kiđđuv 2022 tuárjuđ Suomâ staatâ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissiopargo.[1] Palvâlus kulá Laapi pyereestvaijeemkuávlun mielâtiervâsvuođâ já uáivádâspalvâlusâi vuálá.[1]
Ohtâdâh
[mute | mute käldee]Uvjâ fáálá ravvim-, toorjâ- já kriisâpargopalvâlusâid, moh láá älkkeht finnimnáál jieijâs eenikielân. Tutkâmušâi mield algâaalmugijn láá jieijâsláán jiešvuođah mielâtiervâsvuođâst, ige sist lah siämmáá šiev mielâtiervâsvuotâ ko válduaalmugist.[2] Uuvjâ pargeeh iberdeh sämikulttuur já siärváduv jiešvuođâid, ijge äššigâs taarbâš kevttiđ navcâidis áámmátulmui máttátmân sämmilij já Säämi elimist. Uvjâ lii faallâm meid áámmátulmui várás konsultaatioiše sämikulttuurist já pargoparâporgâm sehe torjuu porgâđ sämiulmuigijn- teikkâ perruigijn.[1]
Ohtâvuođâväldim
[mute | mute käldee]Veikkâ Uvjâ lii vuáđudum, vâi tot puávtáččij tuárjuđ Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo, ton palvâlusah láá uáivildum puoh sämmiláid, kiäh tarbâšeh psykososiaallii torjuu já tipšom. Nubij sanijguin ohtâvuođâväldimeh iä taarbâš lohtuđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio paargon, já ohtâvuođâ pyehtih väldiđ meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä uásálist komissio kulâmáid.[3]
Uuvjân puáhtá väldiđ ohtâvuođâ tave-, anarâš-, nuorttâlâš- teikâ suomâkielân. Uvjâ fáálá toorjâsavâstâlmijd anonyymin. Tot fáálá meiddei vuáđutääsi mielâtiervâsvuođâtipšo. Palvâlus lii aalmuglâš palvâlus já nuuvtá äššigâsân.[1] Fáádáh pyehtih leđe ovdâmerkkân huolâ jieijâs vaajoost, huolâ skipárist teikkâ aldaulmust, lusis jurduuh, tobdo ete halijdičij savâstâllâđ áámmátulmuin já nuuvt ain.
Uuvjâ pargeeh pargeh miätá Suomâ, já sii puáhtá teivâdiđ ovdâmerkkân jieškote-uvlágán tábáhtusâin.[1] Pargeid puáhtá meid povdiđ jieškote-uvlágán tábáhtussáid já teivâdmáid.[1]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]- 1 2 3 4 5 6 7 Lehtola, Henna: Uvjâ fáálá mielâtiervâsvuođâpalvâlusâid sämikielân anarasaavis.fi. 14.12.2023. Čujottum 13.12.2023.
- ↑ Psykiatrâ: Säminuorâin láá jieijâslágán jiešvuođah mielâtiervâsvuođâst ko verdid válduaalmug nuorâid Sápmi. 19.9.2025. Čujottum 12.6.2026.
- ↑ Brecciaroli, Fabrizio: Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023 anarasaavis.fi. 30.11.2023. Čujottum 13.12.2023.