Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio

Wikipedia:st
Säämi lippu

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio (suomâkielân Saamelaisten totuus- ja sovintokomissio, orjâlâškielân Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvdnanuorttâlâškielân Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio) lii tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Suomâst. Tot kieđâvuš historjá tábáhtusâid já tárkkoo taid puástuvuođâid já rikosijd, maid eidu Suomâ staatâ lii historjást porgâm sämmiláid. Pargo ulmen láá oppâđ tain,[1] estiđ siämmáálágánijd tábáhtusâid puátteevuođâst já pyerediđ puátteevuođâ. Ulmen lii meiddei, ete tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees puáđusin Suomâ staatâ váldá ovdâsvástádâs já nanosmit sämmilij vuoigâdvuođâi olášume Suomâst oovtâst sämitiggijn, nuorttâlij sijdâčuákkimáin já eres säämi tuáimeiguin.[2]

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii proosees, mast aalmugeh kieđâvušeh já tárkkojeh historjálijd já kollektiivlijd tábáhtusâid já puástuvuođâid. Proosees lii kočodum uánihávt tuše tuotâvuotâprosesin. Tágáreh proseseh algii maailmvijđosávt 1970-lovvoost. Ovdâmerkkân Maadâ-Afrikist ive 1995 apartheid-rikoseh lijjii kieđâvuššum tain metodáin. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissioh láá olášuttum suullân 40 riijkâst. Maadâ-Afrik apartheid čielgâdâm tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio Truth and Reconciliation (19962002) lii komissioin puoh tobdosumos almugijkoskâsávt.[2] Algâalmugáid njuolgâ kyeskee prosesijn tobdosumos lii Kanada The Truth and Reconciliation Commission of Canada (20082015).[2]

Suomâ sämmiliih láá jo kuhháá iävtuttâm komissio vuáđudem, eromâšávt ton maŋa ko sij láá uásálistám tagarij prosesáid eres staatâin. Savâstâlmijn ulmuuh muštâlii ovdâmerkkân suddâdempolitiik, lädijduttempolitiik, asâttâh-aaigijd já kielâmonâttem. Kollektivliih traumah já toi čuávumušâi selvâttem láá stuorrâ uási komissio pargoost.

Suomâst haldâttâs poorgâi komissio vuáđudem oovdân ive 2019. Suomâ staatâ haldâttâs asâttij sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio proosees ive 2019 loopâ peln. Čuávuvâžžân proosees ovdánij Sämitiigán já nuorttâlij sijdâčuákkimân, main sämmilij ovdâsteijeeh lijjii meridum.[3] Staatâ budjetist 2019 lii väridum 1,5 milj. euro meriruttâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees oovdedmân sehe komissio vuáđđudmân já paargon.[2]

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio jesâneh láá ulmuuh, kiäid lii vijđes luáttámuš sehe sämmilii já syemmilii siärváduvâst. Jesâneh láá jiešmerideijeeh ege oovdâst ton uásipele, mii lii sii iävtuttâm teikâ valjim. Komissiost kalgeh leđe jesâneh, kiäin lii eromâš máttu sämmilij eellimtiilijn, kielâst já kulttuurist. Komissio noomâtmist väldih täsipiälásávt huámášumán jieškote-uv säämi kielâjuávhuid. Komissio noomâtmist viggeh väldiđ huámášumán suhâpelij täsipiälásii ovdâstem.[2]

Sämitigge čuákkim já nuorttâlij sijdâčuákkim väljejii Miina Seurujärvi, Heikki J. HyvärinenIrja Jefremoff komissaarin.[4] Sämitigge meiddei tuhhiittij staatâ iävtuttâsâid komissaarin: Hannele PokkaKari Mäkinen. Ohtsis komissaareh láá vittâ. Ive 2020 komissio pargo keežild sierâ psykologlii torjuu čuávvumjuávkku lâi meiddei meridum. Psykososiaallâš toorjâ lii proosees olášume tehálâš uási. Vuoiŋâlii já psyykkisii torjuu kalga faallâđ sämikieláid já kulttuurtuáváá vaattâm vuovvijn.[2]

Komissio puáhtá sundediđ tooimâs já ornijduđ ton pyeremussân uáinim vuovvijn já vuáđudiđ ovdâmerkkân pargojuávhuid tâi juáhusijd jieijâs toimânkoččom já toos adelum mittomeerij olášuttem várás. Komissio väljee olssis uáivičällee já eres máhđulijd čäällimkode jesânijd.[2]

Sovâdâttâmproosees amnâstâh vyerkkejuvvoo Suomâ Aalmuglâšarkkâduv Sämiarkkâdâhân.[2]

Komissio pargo kolgâččij leđe vaalmâš ive 2022, mutâ Sämitigge lii iävtuttâm laseääigi koronapandemia já eres aašij keežild.

Käldeeh[mute | mute käldee]