Sämmilâš aalmuglâšteatter Piäiváš
Sämmilâš aalmuglâšteatter Piäiváš (orjâlâškielân Sámi Našunálateáhter Beaivváš[1] já tárukielân Samiske Nasjonalteatret Beaivváš[2]) lii sämmilâš aalmuglâšteatter, mii vuáđudui ive 1981 Kuovdâkiäinust. Teatter kiävttá toimâstis orjâlâškielâ. Teatter puoh puovtâdâs lii lamaš sämikielân, já čaitâlmist lii tulkkum eŋgâlâškielân teikâ tárukielân.
Sämikulttuur[mute | mute käldee]
Piäiváš lii tehálâš kulttuurkyeddee sämmilij historjá já identiteet uáinust. Teatter lii toohâm sämikulttuur tobdosin meid Sämieennâm ulguubeln. Ovdâmerkkân čohčâmáánust 2023 Piäiváš-teatter čaittâlij Ruánááeennâm uáivikaavpugist Nuukist. Piäiváš lii tehálâš arena luohti-/muusikteatterân Säämist, já tot kuáddá eromâš ovdâsvástádâs sämmilii muusikärbivyevist, juáigusist.
Turnee[mute | mute käldee]
Piäiváš-teatter jotá čuuvtij eenâb ko eres teattereh. Ihásávt Piäiváš jotá turneest Taažâst, Ruotâst já Suomâst, moddii Ruošâst meid. Jyehi ive Piäiváš-teatter jotá čáitáldâhmaađhijn eenâb ko 28 000 kilomeetterid.
Uđđâivemáánu 15. peeivi 2024 Sämmilâš aalmuglâšteatter Piäiváš ornij "Váimmus váibmui" -juhlekonsert Sajosist Anarist.[3] Konsert kuulâi stuárráb turneen, mii juuđij pirrâ Taažâ, Suomâ já Ruotâ. Stivrejeijen tooimâi Rolf Degerlund.[3]
Historjá[mute | mute käldee]
Piäiváš-teatter vuáđudâm rijjâjuávkun kullii nuorâ kulttuuraktiveh Kuovdâkiäinu pirrâsist. Vuosmuš čaaitâlm lâi "Mii tuoddâreh" (orjâlâškielân Min duottarat já suomâkielân Meidän tunturimme), mon čaalijn Ailo Gaup já Knut Walle.[4] Walle meid stivrij čaaitâlm.[4] Vuosâčaaitâlm lâi kesimáánust 1981. Ive 1987 Piäiváš vuáđudij uásusirâttâsseervi, jâ ive 1991 Piäiváš-teatter finnij ruttâdem staatâbudjetist oovtâ ihán. Ive 1993 Piäiváš-teatter miäruštâllui Piäiváš Taažâ Aalmuglâš teatterlájádâssân siämmáánáál tego ovdâmerkkân Taažâ Nationalteatret. Piäiváš-teatter ihetoorjâ lâi 1,86 miljovn eurod (21,1 miljovn NOK) ive 2018. Teatterist láá 16 fastâ parged já jyehi ive meid motomin freelance kulttuurpargeeh, tego čaittâleijeeh, stivrejeijeeh já musikkáreh. Piäiváš-teatter toimâ lii lamaš Kuovdâkiäinu Kulttuurtáálust. Piäiváš-teatter uđđâ teattertáálu valmâštui Kuovdâkiäinun ive 2023, já Piäiváš toimâškuát tobbeen ive 2024 loopâst.
Čáitáldâh já palhâšumeh[mute | mute käldee]
Čaitâlmeh láá ennuv. Piäiváš-teatter lii toohâm masa 300 puovtâdâssâd já paijeel 5 000 čaitâlmid Tave-enâmist, Ruošâst já val maaŋgâ eres-uv staatâst. Čaitâlmij fáádáh láá maaŋgâmuđusiih. Piäiváš-teatter lii čaittâlâm párnáid já klassikkoid tego William Shakespeare Hamlet, Goethe Faust já tiäđust-uv sämmilijd čaitâlmijd, moi čälleeh láin ovdâmerkkân Nils-Aslak Valkeapää já Johan Turi.[5]
Piäiváš-teatter lii lamaš maŋgii Taažâ tehálâš Hedda-teatterpalhâšume iävtukkâssân. Piäiváš-teatter lii uážžum Hedda-palhâšume kuohtii. Ive 2000 Piäiváš-teatter uážui "pyeremus lävdi- já pivtâshammim" -palhâšume "Vølund Saga" -čaaitâlm oovdâst, já ive 2016 Piäiváš-teatter uážui palhâšume "eromâš taiđâlâš pargoin" čaitâlmist "Vidas Extremas". Čaaitâlm uážui meid teatterárvuštellei palhâšume 2015/2016.
Hoovdah[mute | mute käldee]
- 1991–1996 Haukur J. Gunnarsson
- 1997–2002 Alex Scherpf
- 2002–2006 Harriet Nordlund
- 2007–2015 Haukur J. Gunnarsson
- 2016–2023 Rolf Degerlund
- 2023– Per Ananiassen[6]
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Sämmilâš aalmuglâšteatter Piäiváš.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ Teáhtera birra beaivvas.no. Čujottum 28.1.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Om teatret beaivvas.no. Čujottum 28.1.2024. (tárukielân)
- ↑ 3,0 3,1 Askala, Anna: Fiijnâ muusik kullui Váimmus váibmui -juhlekonsertist Anarist anarasaavis.fi. 19.1.2024. Čujottum 30.1.2024.
- ↑ 4,0 4,1 Min duoddarat I (1981) beaivvas.no. Čujottum 28.1.2024. (tárukielân)
- ↑ Čájálmashistorihkka beaivvas.no. Čujottum 28.1.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Beaivváš-teáhteris ođđa hoavda NRK. 15.5.2023. Čujottum 28.1.2024. (tavesämikielân)