Sälttisyeini

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Sälttisyeini
Rumex acetosa
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Šadoh Plantae
Tävgi Pocceešadoh Tracheophyta
Vyelitävgi Kukkee šadoh Angiospermae
Luokka Kyevtalgâlostâsiih Magnoliopsida
Lahko Caryophyllales
Hiäimu Polygonaceae
Vyelihiäimu Polygonoideae
Suuhâ Rumex
Šlaajâ acetosa

Sälttisyeini (Rumex acetosa) lii lahtâsub soojij šaddo, mii kávnoo vorâs kuolbâmeecijn já niijtoin. Sehe sälttisyeini já kuolbâsälttisyeini šaddeh meiddei soojijn, maid ulmuuh láá kieđâvuššâm.[2] Sälttisyeini kukkee algâkeesi.

Sälttisyeini suomâkielân já eres sämikieláid[mute | mute käldee]

Stuárudâh já olgohäämi[mute | mute käldee]

Sälttisyeini lii 30–100 cm olluv. Ton vyeliloostah láá suulân 7–15 cm kuheh.

Lavdâm[mute | mute käldee]

Sälttisyeini šadda luándulávt masa ubâ Euroopist. Tot tiättoo ištâdum šlaaijân meiddei AasiastTave-Amerikist.

Kiävttu[mute | mute käldee]

Sälttisyeini smakkâ lii sálttáá teikkâ suuvrâ já tot addel-uv purrâmâššân fiijnâ smaakâ. Sälttisuoinijn lii oksaalsuvrâ, mii ij lah tiervâslâš ulmuid, jis tom kiävttá ennuv. Ton tááhust, sälttisuoinijguin sehe eres šadoiguin, main lii oksaalsuvrâ, kalga juuhâđ mielhi. Mielhi kalsium tááhust suvrâ suáhu kásánittem háámmán. Ulmuuh, kiäin láá manemušvääivih, iä pyevti kevttiđ sälttisuoinijd.[2]

Párnááh läävejeh smakkiistâllâđ sälttisyeini, mutâ purrâmâškevttim lii Suomâst vájáldittum. Ton loostah já nuorâ versoh tuáimih pyereest piinaat saajeest. Siemâneh lasettuvvojeh liäibán. Kiđđâkeesi ääigi loostah já versoh láá puoh pyeremuuh, já toh kiävttojeh táválávt oovtâst eres šadoiguin.[2]

Kiävttu sämmilij kulttuurist[mute | mute käldee]

Tovle sälttisyeini kevttui poccuumielhi suvrodmist. Sälttisyeini vuoššui čääsist já toos lasettui mielkki. Oovtâst sälttisuonijn lasettuvvojii motomin puurrâmrääsi kukáh teikkâ tavečuovjisjerjâ. Valmâš mielkki pieijui liitán teikkâ kuámuičuávján já tom puovtij vuorkkiđ kuhheeb-uv ääigi veikkâ enâmist.[2]

Kovegalleria[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Pertti Uotila: Sälttisyeini – Rumex acetosa Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 21.11.2022. (suomâkielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Ukkonen, Kirsi: ANARŠKIEL ŠADDONOOMAH - Noomâi etymologia já šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist (PDF) (Pro gradu -tuuđhâlm) 2017. Oulu ollâopâttâh. Čujottum 14.2.2022.