Njaalâ

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Njaalâ
Vulpes lagopus
(Linnaeus, 1758)
Arcticfox-3.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst CR (kriittisávt uhkevuálásâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Vyeliluokka Šoddâdeijee njomâtteijeeh Theria
Uásiluokka Vuosâmaadâlâš njomâtteijeeh Eutheria
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Vyelilahko Caniformia
Čerdâ Penuvelleeh Canidae
Suuhâ Riämnjáh Vulpes
Šlaajâ lagopus

Njaalâ (Vulpes lagopus) lii penuvelleid kullee piätuellee, mii iälá maailm taveoosij tundrakuávluin.

Stuárudâh já olgohäämi[Mute | Mute käldee]

Njaalâ lii ucceeb ko riemnjis já tiäddá suulân 2,5–8 kg. Njaalâ lii 55–65 cm kukke, já ton seibi lii 30–35 cm. Njaalâ turkkâ lii vielgâd tälviv já ruškisräänis keessiv. Čuovjisriämnjá turkkâ lii tevkis čuovjisräänis pirrâ ive. Njaalâ peeljih láá uánihááh, já toi keeči lii jurbâd, vâi toh iä kolmuu.

Lavdâm já eellimpiirâs[Mute | Mute käldee]

Njaalâ lavdâm

Njaalâ iälá arktâsijn kuávluin Kanadast, Alaskast, Ruošâst, Ruánááeennâm robdâoosijn, Islandist, Čokkevaarijn, SkandinaviastSuomâst. Njaalâid šoddâdeh meid čevđiellen, já talle taid kočodeh čuovjisriemnjisin.

Njaalâ lii ollásávt vuáhádum arktâlâš pirrâsân já ličij-uv jurdemist, et njaalâst láá puoh ääših oornigist, mut iä lah. Njaalâst mana tááláá ääigist hyenebeht ko kuássin ovdil, já tot kámppádâl-uv suhâjämimis vuástá.

Moonnâm ihečyeđe pelni lii áimu čielgâsávt lieggânâm ovdii iähtun já njaalâ eellimpiirâs taađeest káržum.

Riemnjis lii korrâsávt loskâm njaalâ eellimpirâskuávluin ton suujâst, et ovdâmerkkân pessimääigi muádi ceehi lieggânem (13°:st 15°:n) uáivild tom, et njaalâ eellimpirrâsist šadda riämnjá eellimpiirâs.

Eellimvyevih já lattim[Mute | Mute käldee]

Njaalâ lii aktiivlumos veigin, ko ocá purrâmâš. Njaalâ lii puohporree piätuellee, mut válduevvisin láá kuittâg kozzâsäpligehmuldesäpligeh. Talle ko smavvâ jursseeh láá vääniht, te njaalâ kárttá tuuttâđ luddijd, toi moonijd já uđâgáid sehe muorjijd já haškáid. Tot porá meiddei stuárráámušâid tiivrijd.

Taan ääigi váiluh njaalâ eellimpirrâsist stuorrâpiäđuh masa ollásávt, tegu kumppi, kuobžâketki, já njaalâ ij čuuvtijgin pyevti ávhástâllâđ piäđui koddem poccui pasâttâsâigijn.

Lasanem[Mute | Mute käldee]

Njaalâ iälá ohtuunis teikkâ parâinis. Tot lii oskolâš pelikuáimásis, já paarâ sáttá iälustiđ maaŋgâid iivijd oovtâst, ađai nuuvt kuhháá ko pelikyeimi lii elimin.

Lasanemäigi álgá kuovâmáánust, já njaalâ kiäimá kiđđâtäälvi njuhčâ- tâi cuáŋuimáánust. Piäju lii suáhirääji paajaabeln čunoitiäváin teikkâ keđgijuovâin. Čuávjiäigi lii 51–53 peivid. Vyesimáánu loopâst teikâ kesimáánu aalgâst šaddeh 2–4 čiivgâ.

Kovegalleria[Mute | Mute käldee]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Naali».