Cissááh
| Cissááh Paridae (Vigors, 1825) |
|
|---|---|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Varbuslodeh Passeriformes |
Cissááh (Paridae) lii loddehiäimu. Aanaar kuávlust láá tiettum kuttâ cissááššlaajâ: vyevdicissááš (suom. hömötiainen), sämicissááš (suom. lapintiainen), vuoptâcissááš (suom. töyhtötiainen), čapiscissááš (suom. kuusitiainen), čuovjiscissááš (suom. sinitiainen) já pyeidicissááš (talitiainen). Täin šlaajâin sämicissááš lii Aanaar kuávlust táválâš, mut vyevdicissááš já pyeidicissááš-uv kale tiättojeh. Avveel kuávlust sáttá šiev luhhoin uáiniđ meiddei čuovjiscissáá. Vuoptâcissááš já čapiscissááš láá Säämist tuše sätišlaajah.[1]
Historjá já nomâttâsah
[mute | mute käldee]Cissááš-nommâ lii tiäđust-uv iänááš kevttum almosnommân já šlajânommân Parus-suuvâ luudijn. Toos lasseen cissááš lii lamaš Säämi maailmist anolâš nomâttâs puoh midáttes uccloddáid, moh iä tađe pyereeb noomâ lah tarbâšâmgin. Tovlááh anarâšah láá kale tarbâšâm-uv mottoomlágán noomâ cissáážân: sijjân cissááš lii lamaš nuáidilodde, mon uáinim lii tiättum hyene aainâs-uv riävskápiivdost. Itkosii kirjeest lii taggaar-uv tiätu et "cize koddá máánu". Vissâhân eidu tondiet šiljocissái piemmâm-uv lii olláám Sáámán esken tai aaigij lädikulttuur peht. Läddliih kale láá annaam cissáid šiev lodden: taid ij lah uážžum koddeđ, amas sattuđ mihheen vahâgijd.[1]
Cissááh láá vuáháduttâm noomâs esken muáddi ive tassaaš, já tađe ovdil toi noomâi kevttim lii lamaš uáli kirjáá. Poppius já Granit lodde-nommâlistoost (1887) cissáin láá mainâšum vyevdicissááš (Poecile montanus) já sämicissááš (Poecile cinctus). Vyevdicissáást lii tobbeen kevttum nommâ fiskis-cissááš já sämicissáást vuot nommâ puolâšcissááš. Suomâkielâ nomâttâs pakkastiainen, mii västid sämikiel noomâ puolâšcissááš, lii vuot suomâkiel loddekäldei mield lamaš aanoost vyevdicissáá nommân. Nordling listoost (1898) áinoo cissááššlaaijân lii adelum sämicissááš, mii lii kočodum tuše cissáážin. 1990-lovvoost cissááš lii kevttum cissái almosnommân mut meiddei vyevdicissáá já sämicissáá nommân.[1]
Pyeidicissááš (Parus major) lii 1900-lovvoost lamaš jo pyeidicissááš, mut motomeh ulmuuh kočodeh tom vala-uv fiskiscisssážin, mii lii aaigij mield lamaš aanoost pyeidicissáá lasseen vala neelji eres loddešlaajâst: vyevdicissáást, sämicissáást, fiskispešnirihháást já fiskisvuávláást. Loppâlopâlávt taat epimiärálâš nomâttâs lii ollásávt kuođđum meddâl ucclooddái nommâpargoost.[1]
Ubâ taat cissái nommâmoive lii tuálvum toos, et Säämi cissáin iänááš šlaajah láá uážžum aaibâs uđđâ noomâ. Vyevdicissááš já sämicissááš kolgii kastuđ uđđâsist. Toos lasseen ráhtojii noomah toid cissáid, main ij lam ollágin nommâ. Tagareh cissááh láá vuoptâcissááš, čapiscissááš já čuovjiscissááš.[1]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Cissááh.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Olthuis, Márjá-Liisá: Cissááh. Anarâš-kalender 2006, 2006. Anarâškielâ servi ry.