Silbâ
| |||||
| Almoliih ääših | |||||
| Nommâ | Silbâ | ||||
| Tubdâldâh | Ag | ||||
| Oornigloho | 47 | ||||
| Luokka | sirdâšemmeetaal | ||||
| Laigos | d | ||||
| Juávkku | 11 | ||||
| Ráiđu | 5 | ||||
| Saahâdvuotâ | 10,49 · 103 kg/m3 | ||||
| Korâsvuotâ | 3,25 (Mohs ciäkkádâh) | ||||
| Ivne | vielgâd, meetaallâš kildem | ||||
| Kavnâmihe | ovdâhistorjá | ||||
| Aatoomjiešvuođah | |||||
| Aatoommassa (Ar) | 107,8682 | ||||
| Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum) | 165 pm | ||||
| Kovalentsuonjâr | 153 pm | ||||
| Van der Waals suonjâr | 172 pm | ||||
| Orbitaalrááhtus | [Kr] 4d10 5s1 | ||||
| Elektroneh elektronkoorâin | 2, 8, 18, 18, 1 | ||||
| Hapittemlovoh | +I | ||||
| Kristalrááhtus | asekuávdášlâš kuđâhâš | ||||
| Fysikaallâš jiešvuođah | |||||
| Orroomhäämi | tooškâs | ||||
| Suddâmčuogâstâh | 1 234,93 K (961,78 °C) | ||||
| Tuoldimčuogâstâh | 2 435 K (2 162 °C) | ||||
| Moolisaijaavuotâ | 10,72 · 10−3 m3/mol | ||||
| Suddâmliegâsvuotâ | 11,28 kJ/mol | ||||
| Lievlâlumliegâsvuotâ | 258 kJ/mol | ||||
| Lievlâteedâ | 0,34 Pa 1 234 K:st | ||||
| Jienâ liähtu | 2 680 m/s 295 K:st | ||||
| Eres jiešvuođah | |||||
| Elektronegatiivlâšvuotâ | 1,93 (Pauling ciäkkádâh) | ||||
| Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet | (25 °C) 25,350 kJ/kg·K | ||||
| Šleeđgâsirdem | 63,01 × 106 S/m | ||||
| Liegâsvuođâsirdem | (300 K) 429 W/(m·K) | ||||
| CAS-nummeer | 7440-22-4 | ||||
| Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust | |||||
Silbâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Ag (läättinkielân Argentum) já oornigloho 47. Putes silbâ lii muččâdávt kildee, vielgis jálumeetaal, mii lii korrâsub ko kolle, mutâ timásub ko veški. Siilbâst láá pyeremus šleeđgâ- já liegâsvuođâsirdemääpih puoh metallij juávhust.
Silbâ lii aanoost om. kuvvimpiergâsijn, čiiŋâin, šlaantijn, purâdemriäiduin, spejâlijn já elektroniikist. Valastâllâmkištoin silbâmiitaal lii távjá nubbe palhâšume. Silbâ lii meiddei ohtâ táválumosijn čiŋŋâmetallijn.
Mirhâlâšvuotâ
[mute | mute käldee]Silbâioneh koddeh bakteerijd, já čácádâhân peessâm silbâioneh láá uáli mirhâliih om. kuolijd. Silbâ lii mirhâlâš meiddei njomâtteijeid stuorrâ meripittáin. Meripittá, mii koddá tállán (LD50), lii rottáin 2 000 mg/tiäddukiilu pirrâmpeeivist. Tovle láá jurdám, ete silbâ, silbâioneh já silbânanočalmaah láá viehâ vavettemeh ulmuid, mutâ tassaažist lii čáittum, ete nanočalmaah puhhiidâteh njomâtteijei selláid já vahâgiteh geeniárbáduv.
Siähuseh
[mute | mute käldee]Táválávt silbâ kiävttoo siähusin, mast lii jo-uv 83 % teikâ 92,5 % silbâ. Loppâ lii veški. Taggaar siävus, mast lii 92,5 % silbâ, kočoduvvoo sterling-silbân. Veški kiävttoo tondiet, ko tot taha siähus korrâsubbon, mon lasseen tot lii häälbib já nuuvt tot häälbid siähus hade. Sterling-siilbâ jiešvuođâlâš tiäddu lii 10,3 kg/dm³.
Silbâtiŋgáid teddiluvvoo virgálâš stemppâl, mast silbânalliisvuotâ almottuvvoo promillen, ađai 830 teikâ 925. Ton lasseen stemppâlist uáinojeh valmâštemive já valmâšteijee.
Silbâovtâstuvah
[mute | mute käldee]Silbâ ovtâstuvá älkkeht riišân já riššâovtâstuvváid. Meiddei mineraalijn silbâ kávnoo táválávt riššâovtâstâhhân, tegu argentiit (Ag2S), proustiit (Ag3AsS3) já pyrargyriit (Ag3SbS3). Siämmáá suujâst silbâovtâstuvâin rahtum tiiŋgah šaddeh kámmásubbon viehâ jotelávt jo ááimu vaikuttâsâst, tastko ááimust tiättojeh ain lievlisteijee sulfideh.
Motomeh silbâovtâstuvah tegu silbâbroomiid pieđgâneh jotelávt čuovâ vaikuttâsâst. Taat reaktio, sehe tot, ete luovânum silbâ šadda kámmásubbon riššâovtâstuvâi vaikuttâsâst, láá vuáđusin toos, ete čuovâkovefilmâ šadda kámmásubbon talle ko tom čyevvejeh.
Siilbâ hadde
[mute | mute käldee]Tovle silbâ lâi masa siämmáá tiivrâs ko kolle, tastko tot lâi uáli härvinâš. Maŋeláá silbâ lii kavnum nuuvt valjeeht om. Amerikist, ete siilbâ tááláš hadde lii čuuvtij vyeleeb ko kole hadde (suullân 14 €/unssi, kolle suullân 1 550 €/unssi). Tondiet ko silbâ lii čuuvtij häälbib, te tast puáhtá rähtiđ stuorrâ já hámálâš čiiŋâid. Siilbâ tááláš hadde ij kuittâg innig muštâl tast, mon almolâš tot lii, tastko stuorrâ uási siilbâst lii jävkittâm ráhtulâšvuođâlâš anoid.
Silbâtiiŋgâi putestem
[mute | mute käldee]Siilbâ putestem/šiälgásmittem várás láá vyebdimnáál jieškote-uvlágáneh putestemamnâseh já -niävuh. Taid vyebdih om. kollečeepih. Mađe tivrâsub tiiŋgâst lii saahâ, tađe tergâdub lii selvâttiđ oovtâst äššitobdein, magareh muulsâiävtuh kávnojeh ton putestem várás.
Silbâtiiŋgâid puáhtá älkkeht já torvolávt putestiđ pääihist. Tiiŋgâid kalga pieijâđ náápán, mast láá lieggâ teikâ kume čääci já taggaar aamnâs, mii sirdá šleeđgâ, tegu sältti teikâ sooda, sehe aluminfolio. Tiiŋgah kiässojeh aluminfolio siisâ. Alumin lii epijáálub meetaal já tondiet tot redusist silbâsulfid maasâd silbân. Reaktio-ovtâldâh lii 3Ag2S + 2 Al → 6 Ag + Al2S3. Silbâtiiŋgah putestuvvojeh joba muádi minuttist, jis tiiŋgah iä lah čuuvtij kámmáseh. Jis toh láá, te tarbâšeh kuhheeb ääigi. Reaktiost luovvân om. vetysulfid, H2S, mon haajâ sulâstit pillâšum känimoonijd teikâ pasâttâsčäcituálvoo. Putestum tiiŋgâid puáhtá šiälgásmittiđ om. ullosukkáin.
