Puttâltoidee
| Puttâltoidee Lymnocryptes minimus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš) |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Riddolodeh Charadriiformes |
| Vyelilahko | Kalâččeijeeh Charadrii |
| Hiäimu | Miähástuvah Scolopacidae |
| Suuhâ | Lymnocryptes |
| Šlaajâ | minimus |
Puttâltoidee (Lymnocryptes minimus) lii miähástuvâi hiäimun kullee riddolodde, mii lii Lymnocryptes-suuvâ áinoo jeessân. Nommâ puttâltoidee kovvee lode jiänáttâllâm: tegu kiinii ličij komettâm tievâ puttâl já tast šaddee jienâ lii tegu puttâl toidáččij.[1]
Puttâltoidee kulá miähástâhluddijd, moh Suomâst láá suullân 40 šlaaijâd, mut tuše 22 šlaaijâd láá tagareh, pessejeh Suomâst. Oráseh já niŋálâsah láá siämmáá hámásiih, et taid ij pyevti iäruttiđ nubijnis. Tain puohâin šlaajâin láá njune, čeve já suájáh iänááš kuheh, mut juolgij kukkevuotâ muttuustâl šlaajâi mield. Miähástâhluddijd kuleh puoh čiävžuišlaajah, ravgâ, miähástâh, lavgâlodde, puškolodde, spabbâlâš já tirlihhááš. Jeggiluudijn puoh enâmustáá Suomâst láá miähástâhlodeh.[1]
Puárásumos Suomâst riegistum puttâltoidee lii lamaš 3 ive, 1 mánuppaje já 14 peivid puáris. Euroop puárásumos lii lamaš 12 ihheed já 4 mánuppaje puáris Saksaast riegistum lodde.[1]
Stuárudâh já tobdomeerhah
[mute | mute käldee]Puttâltoidee lii 18–20 cm kukke, já ton suájákejij koskâ lii 38–42 cm. Tot lii jeggilodde, mast láá faardân verdiddijn viehâ uánihis- já kossâ jyelgih. Čeve lii uánih já njune uánihis- já kossâsiähá, moin tot pasta pyereest-uv pooráđ timmâ njeetist tiivrijd já mááđuid.[1]
Lavdâm já eellimpiirâs
[mute | mute käldee]
Puttâltoidee puáhtá kočodiđ "Säämi lodden", ko tot kulá toid šlaajáid, moh kávnojeh tuše Säämist. Maadâ-Suomâst toh uáinojeh tuše varrimmaađhij kooskâin. Puttâltoidee láá iänááš ulmuuh kale kuullâm já uáinám-uv patârâsân kirdeldijn, mut häärvih láá uáinám tom nuuvt tärkkilávt, et puávtáččii ettâđ, mon hámásâš já stuárusâš tot eidu lii.[1]
Veikkâ tot lii-uv jeggilodde, mon aassâmkuávluh láá iänááš riddoin já njeešijn, mut maŋgii tom kuáhtáá aaibâs koške jeegijn já tobbeen-uv masa jo skierrâsijn. Tot lii eenâb taggaar syelimâs lodde, mii luáštá liijká ulmuu masa paaldân, ovdilgo kirdel. Jeđe ko te kirdel, ton kirdemvyehi lii taggaar spiähudeijee, tuohu teehi faškâsâddee. Fakkist tot seeivit olgomustáá viđâlov meetter kiäčán pallamsajestis já čiähádât toos. Veikkâ uáináččij tärkkilávt, kogo tot seivittij já vigâččij makaš njaahâđ aldeláá keččâđ, mon hámásâš tot lii, te tast kale feilee. Tast lii nuuvt šiev syeji-ivne, et ton lii mestâba máhđuttem aiccâđ enâmist. Ton lasseen tot lii kiergânâm kaččâđ jo maaŋgâid luuvijd meetterijd tuárispel siäivumsajestis, et tot ij innig kavnuugin togo, kuus tot seivittij. Eskân talle, ko tot ropâguát skierrâsist ááimun, ton iäskán áiccá já talle tot lii-uv jo maŋŋeed. Ton olgohäämi já iivnijd ij innig kiergân uáiniđgin, ko tot lii jotteel kirdeđ já spiähudâl tuohu teehi.[1]
Čohčâmáánust álgá čohčâvarrim, mii pištá nuuvt kuhháá, ko šooŋah adeleh piärán já motomeh lodeh láá pááccám Maadâ-Suomân joba viettiđ talvijdis-uv, sehe láá meid ciävzám täälvi paijeel vala. Váldu-uási luudijn kuittâg värrejeh täälvi viettiđ Viestâr-Euroopân já Koskâmeerâ enâmáid. Maasâd Sáámán toh puátih vyesimáánust já algâtteh pessimhommáid.[1]
Puttâltoidee purâmâšliiston kuleh tivreh, mááđuh, ripoh já meid siemâneh-uv, nomâlâssân talle, jis tot páácá Maadâ-Suomân viettiđ täälvis. Puttâltoidee kulá tieid harvijd jeggiloddešlaajáid, maid uážžu miäcástiđ-uv. Miäcástemäigi lii siämmáš, ko lii vuonjâšludij-uv miäcástemäigi.[1]
Lasanem
[mute | mute käldee]
Niŋálâs mannee vyesi-kesimáánust nelji mane já láálá taid 24 peivid.[2] Puttâltoidee pessee suoinâlmasasân já ton piervâl lii váhá siämmáánáál rahtum, ko láá uccâloddái piervâleh-uv. Táválávthân jeggilodeh iä räähti piervâl ollágin, muidego mannejeh masa jo njuolgist eennâmkopán, tegu ovdâmerkkân puškolodde taha. Maneh almostuveh piervâlân jo vyesimáánu pelni já toh láá tagareh ruškis-fiskis ivnásiih, main láá vala čapis tiälhuh, nubenáál eeđân toh láá eennâm ivnásiih. Maneh láá kuulmâst niälján, maid niŋálâs láálá kulmâ oho. Koorâi kočâttem maŋa niŋálâs tipšo čivgâidis vala mottoom peeivi, mut tast maŋa toh uážžuh piergiđ jiečânis. Motomeh puttâltoideeh pessejeh vala nube-uv keerdi keesist, já tot tábáhtuvá tiego syeinimáánu loopâbeln.[1]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Puttâltoidee.
