Leivosiih

Wikipedia:st
Leivosiih
Alaudidae
(Vigors, 1825)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Varbuslodeh Passeriformes

Leivosiih (Alaudidae) lii loddehiäimu, mii kulá varbusluudij laahkon. Leivosijd kuáhtáá Euroopist, AasiastAfrikist. Tuodârleivosâš lii áinoo leivosâš, mii iälust meiddei tai eennâmoosij ulguubeln, ko tot tiättoo Tave-Amerikist-uv.

Suuvah[mute | mute käldee]

BirdLife Suomâ luokittâllâm mield leivosáid kuleh 21 suuhhâd.[1]

  • Ammomanes
  • Eremalauda
  • Calandrella
  • Spizocorys
  • Melanocorypha
  • Chersophilus
  • Lullula
  • Chersomanes
  • Alaemon
  • Alauda
  • Ramphocoris
  • Mirafra
  • Alaudala
  • Certhilauda
  • Ammomanopsis
  • Pinarocorys
  • Heteromirafra
  • Eremophila
  • Galerida
  • Eremopterix
  • Calendulauda

Tiettum Suomâst[mute | mute käldee]

Ubâ Suomâst leivosij hiäimun kuleh 10 šlaaijâd. Aanaar pirrâsijn láá tobdoseh kuittâg tuše kyehti šlaajâ: leivosâš (suom. kiuru) já tuodârleivosâš (suom. tunturikiuru). Huámášittee lii tot, et kuohtuuh šlaajah láá finnim noomâs esken kiđđuv 2002. Tot lii čielgiimist toin naalijn, et leivosâš lii Anarist härvinâš pessimlodde, já tuodârleivosâš lii merkkejum Osmosii já Karhu loddelistoost koččâmušmerháin eromâš härvinâš pessimlodden. Ive 2000 Karhu já Osmonen nabdev, et tuodârleivosâš lii ollásávt lappum Aanaar pessimloddenäälist.[2]

Suomâst tiättojeijee šlaajah láá:[2]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Maailman lintujen suomenkieliset nimet web.archive.org. 15.2.2018. BirdLife Suomâ. Čujottum 19.2.2023.
  2. 2,0 2,1 Olthuis, Márjá-Liisá: Leivosiih já spálvááh. Anarâš-kalender 2006, 2006. Anarâškielâ servi ry.