Kuávská
| Kuávská Perisoreus infaustus (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš) |
| Tile Suomâst | NT (čalmeestoonnum)[1] |
 |
|
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Varbuslodeh Passeriformes |
| Vyelilahko | Passeri |
| Hiäimu | Vuorâččâsah Corvidae |
| Suuhâ | Kuávskáh Perisoreus |
| Šlaajâ | infaustus |
Kuávská lii loddešlaajâ, mii kulá varbusluudij lahkon. Tot lii Suomâ ucemus vuorâččâslodde. Kuávská lii Kainuu eennâmkoddelodde.[2]
Kuávská lii tobdos eromâšávt tast, ete tot lii uáli loje já puátá uuccâđ já kerjidiđ purrâmuš tullâsoojij já vandârdemkiäinui aldasijn. Sämmilâžân kuávská lii luho lodde.
Stuárudâh já olgohäämi[mute | mute käldee]
Kuávská kukkodâh lii 26−29 cm, suájái njunekoskâ 40−45 cm já tiäddu 75−95 g. Ores lii stuárráb ko niŋálâs. Kuávská pajepottâ, poođâš robdâuási já uási suájáin láá oranseh. Uáivičokke lii tevkisruškâd. Mudoi kuávská ivne lii ruškisräänis. Nuorâ ohtâgâsâi olgohäämi lii aaibâs siämmáálágán ko niŋálâsâi-uv. Riegistum ohtâgâsâi ave puáhtá miäruštâllâđ olgosumos pođâštolge häämist.
Lavdâm já eellimpiirâs[mute | mute käldee]
Kuávská iälá Euroop já Aasia kuácceevyevdistielâsist Skandinaviast Mongolian, Ruošân já Kiinan. Suomâst kuávskáh láá enâmustáá Tavenuorttiienâmist, Kainuust já Laapist, mut meid Ruošâ rääji alda ain Maadâ-Suomâ räi. Tuárnus-Kaajaan-Lieksa-linjá máddáápele lavdâm lii sierâlum, mut taavaapele viehâ ohtâlâs. Suomâ kuávskánäälih láá kiäppánâm aainâs-uv Maadâ-Suomâst ennuv meccičuopâttuvâi tiet. Eromâšávt jolgâdinčuoppâmeh já puáris meecij čuoppâm hevâtteh ton eellimpirrâs. Vala 1900-lovo aalgâst kuávská lavdâm lâi ohtâlâs, já tot lâi táválâš meid Maadâ-Suomâst.[3] Kuávlulii uhkevuálásâšvuotâáárvu mield kuávská lii lappum ollásávt Suomâ maadâviestâruásist, já Maadâ-Suomâst Tave-Pohjanmaa räi tot lii uhkevuálásâš.[4] Meid Tave-Suomâ kuávskámereh láá kiäppánâm. Suomâst pessejeh 40 000–80 000 kuávskápaarrâd, mii lii suulân pele Euroop union já 10 % ubâ Euroop meereest.[3]
Kuávská lii päikkilodde já iälá reeviirstis ubâ ive pirrâ. Kuávská áásá mielâstis soojijn, main láá puáris kuácceemeecih já ennuv šadolâšvuođâ rááhtuslâš molsom.[3]
Lasanem[mute | mute käldee]
Niŋálâs ráhtá njuhčâmáánust piervâl kuácceemuorân suullân 2–10 meetter alodâhân. Piervâl lii rahtum oovsijn sehe jievjâst já skođâstum puzâiguin sehe poccuusoksâmijguin. Niŋálâs mannee njuhčâ-cuáŋuimáánust já láálá moonijd 19–20 peivid.[2] Uđâgááh vyelgih piervâlist kuulmâ oho ahasâžžân, mut oroh vaanhimij fáárust syeinimáánu räi. Ton maŋa muáddi uđâgáá uážžuh pääcciđ juávkun, já vaanhimeh ääijiv iärásijd meddâl. Juávhu uđâgááh oroh tast parâttâllâm räi. Kuásnii kuávskáh adoptisteh "paijeelmiärálâš uđâgáid". Ko puáris ečilodde jáámá, te ennilodde parâttâl táválávt adoptiouđâgáin.
Raavâd[mute | mute käldee]
Kuávská lii puohporree. Tot porá táválávt muorjijd, siemânijd, tiivrijd já toi kiivsâid, haaškâid, eres luudij uđâgáid sehe vajâldeijei evvisijd. Kuávská norá ubâ keesi purrâmuš täälvi várás já čiähá tom páárhui loomijd já jievjâ siähán.
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kuávská.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ Valkama, Jari: Kuávská – Perisoreus infaustus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 luontoportti.fi - kuukkeli (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 birdlife.fi - Kuukkeli (suomâkielân)
- ↑ birdlife.fi - Suomessa alueellisesti uhanalaiset lintulajit (suomâkielân)
