Iran
| Iran islamlâš täsiväldi جمهوری اسلامی ایران (farsikielân) Džomhūrī-je Eslāmī-je Īrān |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
.svg) |
|
| Staatâhäämi | islamlâš täsiväldi |
| President | Mohammad Mokhber (vt.)[1] |
| Uáivikaavpug | Teheran |
| Eres kaavpugeh |
Mašhad, Isfahan, Karaj |
| Vijđodâh | 1 648 195 km² |
| – sisčääci |
7,07 % |
| Ässeeloho (2020) | 84 315 683 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 52 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 1,22 % (2014) |
| Virgáliih kielah | farsikielâ |
| Vaaluut | Iran rial (IRR) |
| Äigi | UTC+3.30 |
| – kesiäigi | UTC+4.30 |
| Uánádâs | IR |
| – fiävruin | IR |
| – kirdemmašinijn | EP |
| Jotolâh | uálgispiälásâš |
| Sundenummeer | +98 |
| Internet TLD |
.ir ایران. |
| Motto |
استقلال، آزادی، جمهوری اسلامی ("Esteqlāl, Āzādi, Jomhuri-ye Eslāmi") |
| Aalmuglâšlaavlâ |
سرود ملی جمهوری اسلامی ایران (Sorud-e Melli-ye Jomhuri-ye Eslāmi-ye Irān) |
|
|
|
Iran[2] (farsikielân ایران Īrān) teikkâ Iran islamlâš täsiväldi[2] (farsikielân جمهوری اسلامی ایران Žomhūrī-je Eslāmī-je Īrān) lii staatâ Aasiast. Iran uáivikaavpug lii Teheran, mii lii ollâ Elbursvaarij máddáábeln.
Historjá
[mute | mute käldee]Ive 1935 räi staatâ virgálâš nommâ lâi Persia.[3]
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Iran lii Saudi-Arabia maŋa Aldanuortâ nubben stuárráámus riijkâ.
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Iran lii Kaspiameerâ já Persialuovtâ kooskâst. Iran ránnjástaatah láá Armenia, Azerbaidžan já Turkmenistan tavveen, Turkki já Irak viestârist sehe Afganistan já Pakistan nuorttân. Kuhemus rääji lii rääji Irakáin, mii lii 1 599 km.[4] Uánihumos rääji vist lii 44 km rääji Armeniain.[4] Merâriddo lii ohtsis suulân 2 440 km (Kaspiameerâ riddo lii 740 km).[4]
| Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
|---|---|---|
| Afganistan | 921 km | 
|
| Armenia | 44 km | |
| Azerbaidžan | 689 km | |
| Irak | 1 599 km | |
| Pakistan | 959 km | |
| Turkki | 534 km | |
| Turkmenistan | 1 148 km |
Morfologia
[mute | mute käldee]Iran alemus vääri lii Damavand, mii paijaan 5 610 meetter alodâhân.[5] Tot lii eennâm taveuásist. Massiivliih Zargosväärih haldâšeh eennâm viestâruási.
Eennâm lii iänááš uásild čunoiääpi, tuše taveoosij váráduvâi vieltijn šaddeh lostâvyevdih.
Šoŋŋâdâh
[mute | mute käldee]Iran nuorttâuásist lii Lut čunoiääpi, mii nabdoo lemin ohtâ maailm kumemuin soojijn.[6] Mittedmij mield ton čunoiase puáhtá leđe joba +70,7 °C (159,3 °F) liegâs.[7][8]
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Iran provinseh
Iranist láá 5 kuávlu,[9] main láá 31 provinsid (farsikielân استان ostān, ml. استانها ostānhā). Kesimáánu 23. peeivi 2010 uđđâsumos já 31. prooviins Alborz šoodâi Teheran prooviinsist.[10] Provinseh láá juohhum šahrestaanáid já šahrestaaneh haldâttâhpirrâduvváid (bakhš).
Ekonomia
[mute | mute käldee]Iäláttâsah
[mute | mute käldee]Iran maadâuásist Persialuovtâ riddoost lii kavnum ennuv eennâmoljo já eennâmkaasu. Vyebdimáin oljo já kaasu finnee Iran iänááš uási puáđuinis. Oljopuáđuiguin lii huksejum enâmân tááláá-áigásâš ráhtulâšvuotâ.[11]
Pumbul, ollâtásásiih kieđâiguin rahtum persialiih ráánuh sehe jieškote-uvlágán heđâlmeh já pähkineh kuleh meiddei Iran tuálvumpyevtittâssáid.[11]
Kuálástem lii Iranist tehálâš. Persialuovtâst láá paijeel 200 kyelišlaaijâd, main suulân 150 puáhtá puurrâđ.[12] Kaspiameerâst tiättojeh ovdâmerkkân kaarpih, luosah, siergih já vuáskuneh.[12]
Energia
[mute | mute käldee]Iran lii OPEC vuáđudeijeejeessân. Ive 2012 Iran lâi OPEC nubben stuárráámus já maailm viđâdin stuárráámus oljopyevtitteijee (Ruoššâ, Kiina já Ovtâstum staatah iä kuulâ OPECân), já ton tiäđust leijee oljoriggoduvah lijjii kuálmádin stuárráámuuh Saudi-Arabia já Venezuela maŋa.[13] Ive 2012 Iran jieijâs haaldust lâi 10 % maailm tiäđust leijee oljovuárháin. Ton haaldust lijjii meiddei maailm nubben stuárráámuuh eennâmkaasuvuárháh Ruošâ maŋa.[13]
Oljo já kaasu lasseen teháliih luánduriggoduvah láá keđgičiđđâ, kromi, ryevdimalmâ, veški, lajo, maŋŋaan já riššâ.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Iran.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Jones, Sam: Iranian president Ebrahim Raisi dies in helicopter crash The Guardian. 20.5.2024. Čujottum 20.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 Iran satni.uit.no. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Iran profle. BBC World News. Čujottum 29.6.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Iran web.archive.org. 5.5.2024. The World Factbook. Čujottum 6.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Iran Mountain Ultra-Prominence www.peaklist.org. Čujottum 4.10.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The hottest desert in the world is Iran's Dasht-e Lut sand-boarding.com. 25.2.2024. Čujottum 8.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Mildrexler, D. & Zhao, M. & Running, S. W.: Where Are the Hottest Spots on Earth?. EOS, 2006, 87. ihekerdi, nr 43, s. 461, 467. doi:10.1002/eost.v87.43.
- ↑ Mildrexler, D. & Zhao, M. & Running, S. W.: Satellite Finds Highest Land Skin Temperatures on Earth. Bull. Amer. Meteor. Soc., 2011, 92. ihekerdi, nr 7, s. 850–860. doi:10.1175/2011BAMS3067.1. Bibcode:2011BAMS...92..855M.
- ↑ همشهری آنلاین-استانهای کشور به ۵ منطقه تقسیم شدند ("Provinseh láá juohhum viiđâ kuávlun"). Hamshahri Online. 22.6.2014. Čujottum 25.6.2020. (farsikielân)
- ↑ Provinces of Iran 21.4.2016: Statoids. Čujottum 23.6.2020. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 11,0 11,1 Arjanne, Satu et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 6, s. 106. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2010.
- ↑ 12,0 12,1 Iran - Agriculture, forestry and fishing www.britannica.com. Čujottum 9.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 13,0 13,1 Statistics 2013 opec.org. Čujottum 9.5.2024. (eŋgâlâskielân)