Anarâš mááccuh

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Uccpárnáá Vuoli Ilmar anarâš máccuhist ive 2015
Kuobžâ-Piäká Ánná anarâš máccuhist ive 2019

Anarâš mááccuh adai sämimááccuh láá kiävttám Aanaarjäävri pirrâ piäđgui-aassâmpaaihijn ässee kuálásteijeesämmiliih. Siäilum kielâ já anarâš mááccuh láá-uv lamaš Aanaar kuávlu sämmilij pyereh tobdomeerhah.

Säämi kuávluin láá jieijâsláván mááccuheh moh muštâleh, kuus olmooš kulloo já adeleh identiteet. Mááccuh lii tergâdis uási kulttuuräärbist, já tovle mááccuh kevttii eenâb argâpivtâsin, ko te meid čiŋŋâpivtâsin. Taan ääigi sämimááccuh lii ovdâstem- já juhlepiivtâs.

Mááccuhkulttuur ovdánem lii lamaš ohtâvuođâst eellimtaavijd, já nisonij táiđu-tiätu lii lamaš taarbâšlâš káárvui rähtimist, tastko sij láá huolâttâm pihtâsijn. Mááccuh lii lamaš tyejipiivtâs, já pargo lii meridâm, maggaar piivtâs lii kolgâm leđe, lâi-uv te saahâ kesi- teikâ tälvipihtâsist.

Nissoon mááccuh[Mute | Mute käldee]

Mááccuh siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ VarjâvuonâSuáđigil sämimááccuhijn. Anarâšah iä lah hervim mááccuhijdis čuuvtij ennuv já siilbahkin iä lah lamaš valjeest. Tááláá ääigist láá heervah já siilbah lasanâm já tot uáinoo aanaarsämmilij pihtâsijn. Ivij mield hervâttemtääpi lii uážžum uđđâ uáinuid, kuittâg eres kuávlui ärbihervim lii siäilum. Eeni, suuvâ já kiännii puáris tyejimiäštár tyejeh láá vuárhást minstârin já ovdâmerkkân. Hervâttem lii kevttee suuvâ já tuoivuu mield. Olbe já suájánjaalmij heervah láá lamaš meiddei tađe mield, mon ennuv hervâleđđeeh láá lamaš teikâ mon ennuv jieškote-uv olmooš lii suittám kevttiđ ruuđâ mááccuhamnâsáid. Ella Sarre čáálá: - Mainâstij tovle mottoom eemeed, et sun koolgâi mááccuhamnâsij uástim várás tiänáđ jieš ruuđâ muorjijd nurâmáin: “Naa, tondiet tuon puáris mááccuh heervah iä lahkin nuuvt kubduuh.”[1]

Hervâttemes kukkákovoslâš pumbulmááccuh kevttui leđđeemááccuh vyelni tälviv. Tääl lijneamnâsmááccuh lii argâ- já kesipiivtâs, mast olbe ohtânempääihist lâi ovdil hervâpäddi já tääl kezis leđđeesäärgis já čeverääigist ovdiibeln leđđee. Seelgi peln láá meiddei leđđeesárgáh säävŋi alne. Mááccuhamnâsist máccumáin koorrum olbe lii heelmist. Kesimááccuh heelmi olbe lii meiddei ruopsis leđđest máccumáin koorrum.

Almaa mááccuh[Mute | Mute käldee]

Mááccuh hervâttem siämmáásullâsâšvuotâ kávnoo enâmustáá Taažâ Varjâvuonâ já Suáđigil sämimáccuhijn.[2] Táválumosávt anarâšmááccuh kiävttoo Aanaarjäävri pirrâsist Aanaar kieldâst. Mááccuh hervâttem lii kevttee suuvâ tâi tuoivuu mield, mahte Aanaarjäävri pirrâsist lii lamaš tääpi. Mááccuhijn tiättojeh páiháliih vyevih, já kuávloid lii ovdánâm jieijâs hervâttemvyehi. Almaa čevenjunesuárámeh láá motomijn mááccuhijn pajaskulij já motomijn vuáluskulij. Pärttih pele já uásild Aanaar markkân almaamááccuhist lii jieijâs vyehi, mii nuávdit Ucjuuvâ maali.

Párnái mááccuh[Mute | Mute käldee]

Párnái mááccuh lii siämmáámuđusâš ko nisonij teikâ almai mácuheh.

Nuorâi mááccuh[Mute | Mute käldee]

Tááláá ääigist nuorah pyehtih jieijâs uáinuid kárvudâttâmtaavijd, já sij halijdeh ovdediđ jieijâs mielâ mield puáris kárvudâttâmäärbi.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. Sarre Ella 2012: Anarâš pivtâstem. Aanaar: Sämitigge.
  2. Mááccuh - www.samimuseum.fi Čujottum 24.6.2021