Njuškii siskáldâsân

Čokkeväärih

Wikipedia:st
Čokkeväärih
Čokkevaarij sajadâh Euroopist
Čokkevaarij sajadâh Euroopist
Eennâmtiätu
Eres noomah Svalbard
Merâkuávlu Tave-Jieŋâmeerâ
Stuárráámus suálui Spitsbergen
Eres suolluuh Bjørnøya, Hopen, Edgeøya, Barentsøya, Nordaustlandet, Kvitøya, Kongsøya
Vijđodâh 62 045[1] km²
Alemus saje Newtontoppen, 1 713 m
Staatâ
Staatâ Taažâ Taažâ
Viehâdâh
Ässeeloho 3 042[2] (2024)
Ässeesaahâdvuotâ 0,049 äs./km²
Stuárráámus kaavpug Longyearbyen
Aassâmkuávdááh Longyearbyen (uáivikaavpug), Barentsburg, Ny-Ålesund
Tehálumos kielâ tárukielâ

Čokkeväärih (tárukielân Svalbard, suomâkielân Huippuvuoret, orjâlâškielân Svalbárdaruošâkielân Шпицберген, Špitsbergen) láá Taažân kullee suáluikuávlu Tave-Jieŋâmeerâst. Kulmâ suolluu láá asâiduttum: Spitsbergen, Bjørnøya já Hopen. Eres suolluuh láá ei. Edgeøya, Barentsøya, Nordaustlandet, Kvitøya já Kongsøya.

Historjá

[mute | mute käldee]

Čokkevaarijd kaavnâi vuáládâheennâmlâš Willem Barents ive 1596.[3] Vuossâmuš tiäđust leijee laddim lâi ive 1604, kuás eŋlandilâš tamppâ poođij Bjørnøya suollui já ulmuuh miäcástškuottii muuršâid.[4] Tast čuovvuu jyehi-ivvááh määđhih kuávlun, já Spitsbergen suálui šoodâi toorjâsajattâhhân välismiäcásteijeid.[4] Viikiŋgeh lijjii máhđulávt iällám Čokkevaarijn jo ovdil, mutâ tot ij lah visásmittum.[5]

Smeerenburg pasâttâsah

Ohtâ vuossâmuin aassâmkuávdáin lâi Smeerenburg, mon vuáđudii hollandliih ive 1619.[6] Ranskaliih, eŋlandiliih já tanskaliih vuáđudii ucebijd toorjâsajattuvâid. 1630-lovo aalgâst ulmuuh tálváduuškuottii Čokkevaarijn. Válláh pivdojii Čokkevaarijn 1820-lovo räi, mut tastmaŋa euroopliih välispivdeeh sirdojii eres arktisáid kuávloid.[7] 1800-lovvoost Čokkeväärih kiäsutškuottii ulmuid meiddei tieđâlii uáinust. Vuossâmuu ubâ ive pištám tutkâmušmääđhi jođettij Adolf Erik Nordenskiöld ive 1873.[8]

Čokkevaarij sopâmuš vuáđuld Čokkeväärih šoddii uássin Taažâ kuovâmáánu 9. peeivi 1920.[9] Sopâmuš kuittâg poođij vuáimán eskin porgemáánu 14. peeivi 1925.[9] Ko Saksa volliittij Sovjetlito ive 1941, te Čokkevaarij ässeeh evakuistojii Stuorrâ-Britannian já Sovjetliiton.[10] Ive 1943 saksalâš suátitamppâ Tirpitz tuššâdij Barentsburg.[11] Uđđâsisthuksim Čokkevaarijn algâttui ive 1948.

Kolmâ suáđi ääigi Čokkevaarijn lâi viehâ stuorrâ ryeššilâš populaatio, já suullân kyehti kuálmádâsuási ässein lijjii ryeššiliih.[12] Ässeeh lijjii talle suullân 4 000.[12] Ive 1975 lekkui kirdemkieddi, Čokkeväärih lahtojii puhelinviärmán ive 1978, já NRK vuolgâttâsah oinuuškuottii ive 1984.[10]

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]

Suullân 60 % Čokkevaarijn lii jieŋâ vyelni. Spitsbergen sisoosijn jieŋâduvah láá viehâ uceh, mutâ suolluu nuorttâoosijn já suáluikuávlu nuorttâsuolluin láá maaŋgah stuorrâ jieŋâduvah. Stuárráámus jieŋâdâh lii Nordaustlandet suollust leijee Austfonna.[13]

Newtontoppen

Morfologia

[mute | mute käldee]

Čokkevaarijn láá väärih já vuonah. Alemus vääri lii Newtontoppen (1 713 m) Spitsbergen suollust.[14] Tot lii finnim noomâs eŋlandilii Isaac Newton mield. Nubben alemus vääri lii Perriertoppen (1 712 m),[15] já kuálmádin alemus vääri lii Ceresfjellet (1 675 m).[16]

Šoŋŋâdâh

[mute | mute käldee]

Čokkevaarij šoŋŋâdâhân vaikutteh eromâšávt suáluikuávlu taavaapiälááš sajadâh, piegah já merâvirdeh. Suáluikuávlu šoŋŋâdâh lii arktisâš, veikkâ Golfvirde áánsust tot lii-uv čuuvtij liähmusub ko siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin Ruánááenâmist já tave-Kanadast.[17] Iivij 1961–1990 Spitsbergenist uđđâivemáánu koskâliegâsvuotâ lâi -16…-12 °C, já syeinimáánust tot lâi 4–6 °C.[18] Ubâ ive koskâliegâsvuotâ lii riddokuávluin -6 °C já čuuhijn suullân -15 °C.

Šoŋŋâdâhnubástus vaaigut čuuvtij Čokkevaarij šoŋŋâdâhân. Iivij 1970–2020 ubâ ive koskâmiärásâš liegâsvuotâ pajanij 4 °C, já täälvi koskâmiärásâš liegâsvuotâ joba 7 °C.[19] Syeinimáánu 25. peeivi 2020 mittedui Čokkevaarij liegâsvuotâulâttâs, 21,7 °C.[20] Ton máánust liegâsvuotâ kuárŋui paijeel 20 °C nelji peeivi maŋaluvâi.[20]

2016 lâi mittedemhistorjá puoh lieggâsumos ihe Čokkevaarij kirdemkiedist. Ubâ ive vyelemuš liegâsvuotâ lâi -18 °C, mii lii lieggâsub ko koskâmiärásâš vyelemuš liegâsvuotâ normaallii uđđâivemáánust, kuovâmáánust já njuhčâmáánust.[21] Siämmáá ive arvepeeivih lijjii siämmáá ennuv ko muotâpeeivih. Tot lii uáli jo eromâš, tastko táválávt muáttá ucemustáá kuohtii nuuvt ennuv ko arva.[21]

Vyerdimist lii, ete Čokkevaarij šoŋŋâdâh lihmee 7–10 °C taan ihečyeđe loopâ räi.[19] Siämmáánáál ko eres arktisijn kuávluin Čokkevaarijn-uv jieŋâ suddá ain eenâb já eenâb já muttoo čääccin. Tevkkâdub ase njama peeivipaštuu, já ko čääci lieggân, te jieŋâ suddá ain jotelubbooht.

Biodiversiteet

[mute | mute käldee]

Čokkevaarijn iälusteh ulmui lasseen nelji njomâtteijeešlaajâ: naalâ, jieŋâkuobžâ, čokkeväripuásuinuorttâkieddimuldesäplig.[22] Ulmuuh láá irâttâm pyehtiđ näpinjuámmilijdmyskivuávsáid, mut tot ij luhostum.[23] Čokkevaarij aldasijn iälusteh maaŋgah merânjomâtteijeeh tego delfiineh, válláh, nuárjuh já muuršah.[24]

Jieŋâkuobžâváruttâs Čokkevaarijn

Jieŋâkuobžah láá ikonisâš šlaajâ Čokkevaarijn já ohtâ tehálumosijn mađhâšemčuosâttuvâin.[25] Toh láá rávhuidittum. Jieŋâkuobžah volliitteh ulmuid hirmâd harvii, mutâ jis nuuvt kuittâg kiävá, te sehe ulmuuh já jieŋâkuobžah sättih lammâšuđ teikkâ jäämmiđ.[26] Čokkevaarijn já Baareencmeerâ kuávlust iälusteh suullân 3 000 jieŋâkuobžâd,[27] já ko ulmuuh joteh siijdâi ulguubeln, te sist kolgâččij leđe mottoom viäru fáárust.[28][29]

Čokkeväripuásui

Čokkeväripuásui (Rangifer tarandus platyrhynchus) lii Čokkevaarijn iälusteijee koddešlaajâ. Ovdil Čokkevaarijn lijjii joba 10 000 ohtâgâssâd, mutâ iivij 1860–1920 intensiivlii miäcástem tiet nääli kiäppánij suullân 1 000 ohtâgâsân. Onnáá peeivi láá suullân 8 000 čokkeväripoccud, mutâ motomij käldei mield tááláá nääli stuárudâh lii 10 000[30] teikkâ joba 22 000[31] ohtâgâssâd. Čokkeväripoccuid uážžu miäcástiđ.[24]

Čokkevaarijn tiättojeh suullân 80 loddešlaaijâd, main stuárráámus uási láá kesilodeh.[32] Baareencmeerâst lii ohtâ maailm stuárráámuin loddenaalijn, suullân kyehtlov miljovn lodded loppâkeesi. Táválumoseh šlaajah láá ei. uccâruokah, pumálâsah, tavekiislahskiäruh. Eromâšávt Bjørnøya, Storfjorden, Nordvest-Spitsbergen aalmuglâšmecci já Hopen láá teháliih lasanemkuávluh merâluddijd.

Čokkevaarijn šaddodâh lii vääniht. Tuše tain kuávluin, main jieŋâ suddá, lii šaddodâh, ađai suullân 10 % ubâ suáluikuávlust.[33] Šaddodâh lii iänááš Nordenskiöld Landist, Isfjorden pirrâ já tagarijn soojijn, main lii guano.[34] Šadoi šoddâmpaje lii hirmâd uánihâš, motomin tuše muádi oho kukkosâš.[35] Alemusah šadoh Čokkevaarij koskâ- já maadâoosijn láá toŋŋâseh. Taveoosijn iä šoodâ ollágin muorâviärdásiih šadoh. Šaddodâh mulsâšud tundraast kalmadâhävđinenâmáid. Tundraast láá lahtâ jeegih já pelilahtâ kuávluh, main láá siähtáleh.[36] Puohnâssân Čokkevaarijn láá 165 pocceešaddošlaaijâd, 370 sevtilšlaaijâd já 600 jävilšlaaijâd.[36]

Čokkevaarijn láá čiččâm aalmuglâšmeccid.[37] Toh láá puoh Spitsbergen suolluu viestâruásist.[37] Toi lasseen Čokkevaarijn láá 15 loddesuojâlemkuávlud já kuttâ luándumeeci. Stuárráámus uási aalmuglâšmeecijn já kulmâ luándumeeci vuáđuduvvojii ive 1973, já loopah 2000-lovvoost.[38] 65 % Čokkevaarijn lii suojâlum.[37]

Viehâdâh

[mute | mute käldee]
Longyearbyen

Kaavpugeh

[mute | mute käldee]

Longyearbyen lii Čokkevaarij haaldâtlâš kuávdáš já stuárráámus aassum saje. Longyearbyenist skammâ álgá roovvâdmáánu 26. peeivi já nohá kuovâmáánu 15. peeivi.[39] Ijâttes ijjâ vist álgá cuáŋuimáánu 20. peeivi já nohá porgemáánu 23. peeivi.[39]

Kirjálâšvuotâ

[mute | mute käldee]
  • Torkildsen, Torbjørn; Barr, Susan (1984). Svalbard, vårt nordligste Norge. Oslo: Forlaget Det Beste. ISBN 82-7010-167-2.
  • Umbreit, Andreas (2005). Spitsbergen: Svalbard, Franz Josef, Jan Mayen (3rd ed.). Chalfont St. Peter, Bucks: Bradt Travel Guides. ISBN 978-1-84162-092-3.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Svalbard web.archive.org. 8.4.2024. The World Factbook. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. Fakta om Svalbard ssb.no. Čujottum 24.7.2024. (kirjetárukielân)
  3. Willem Barents www.britannica.com. 16.6.2024. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 Torkildsen & Barr 1984, p. 32.
  5. Umbreit 2005, p. 26–27.
  6. Torkildsen & Barr 1984, p. 37.
  7. Torkildsen & Barr 1984, p. 39.
  8. Umbreit 2005, p. 31.
  9. 9,0 9,1 Traktat angående Spitsbergen lovdata.no. Čujottum 25.7.2024. (tárukielân)
  10. 10,0 10,1 Bore, Ragnhild Rein et al.: This is Svalbard, s. 3. Statistics Norway, 2012. ISBN 978-82-537-8418-2.
  11. Cadamarteri, Frank: Et lite stykke Russland - i Norge. Fædrelandsvennen, 2007, s. 34–37.
  12. 12,0 12,1 Torkildsen & Barr 1984, p. 202.
  13. Torkildsen & Barr 1984, p. 102–104.
  14. Newtontoppen www.peakbagger.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  15. Perriertoppen www.peakbagger.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  16. The Place Names of Svalbard and Jan Mayen web.archive.org. 6.6.2011. Norwegian Polar Institute. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  17. Umbreit, Andreas: Bradt Svalbard. Chalfont St Peter: Bradt Travel Guides, 2013. ISBN 978-1-84162-459-4.
  18. Temperaturnormaler for Spitsbergen i perioden 1961 - 1990 archive.ph. 17.7.2012. Meteorologisk institutt. Čujottum 14.7.2024. (tárukielân)
  19. 19,0 19,1 Hanssen-Bauer, I. et al.: Climate in Svalbard 2100: A knowledge base for climate adaptation (PDF) web.archive.org. 2019. Norwegian Environment Agency. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  20. 20,0 20,1 Highest-ever temperature recorded in Norwegian Arctic archipelago web.archive.org. 9.10.2021. CTV News. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  21. 21,0 21,1 Climate Svalbard Lufthavn (Year 2016) web.archive.org. 8.1.2017. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  22. Tringan retki Huippuvuorille 9.-18.6.2007 tarsiger.com. Čujottum 27.7.2024. (suomâkielân)
  23. Umbreit 2005, p. 33.
  24. 24,0 24,1 Protected Areas in Svalbard web.archive.org. Norwegian Directorate for Nature Management. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  25. Torkildsen & Barr 1984, p. 174.
  26. Kuta, Sarah: Meet the women protecting travellers from polar bears in Svalbard cntraveller.com. 18.12.2022. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  27. Polar bears in Svalbard Visit Svalbard. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  28. Umbreit 2005, p. 132.
  29. Firearms in Svalbard web.archive.org. 16.7.2016. The Governor of Svalbard. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  30. Svalbard Reindeer Facts & Information auroraexpeditions.com.au. 27.11.2019. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  31. Svalbard reindeer populations rebounding from centuries of hunting eurekalert.org. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  32. Birding News and Features web.archive.org. 20.11.2008. eBird. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  33. Umbreit 2005, p. 3.
  34. Umbreit 2005, p. 29−30.
  35. Umbreit 2005, p. 32.
  36. 36,0 36,1 The terrestrial vegetation in Svalbard web.archive.org. 12.5.2021. The Arctic System. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  37. 37,0 37,1 37,2 The national parks on Svalbard Norway's national parks Nasjonalparker. Čujottum 25.7.2024. (eŋgâlâskielân)
  38. Verneområder i Svalbard sortert på kommuner web.archive.org. 24.8.2011. Čujottum 25.7.2024. (tárukielân)
  39. 39,0 39,1 Longyearbyen, Svalbard & Jan Mayen - Sunrise, sunset, dawn and dusk times for the whole year gaisma.com. Čujottum 24.7.2024. (eŋgâlâskielân)