Njuškii siskáldâsân

Tlingitkielâ

Wikipedia:st
Tlingitkielâ
Tlingitkielâ sárnumkuávlu
Tlingitkielâ sárnumkuávlu
Nommâ
Jieijâs kielân Lingít
Tiäđuh
Kuávlu  Alaska
Virgálâš kielâ Alaska
Sárnoi meeri 500
Saje ij 100 stuárrámuu juávhust
Pustaveh läättinkielâliih
Kielâtieđâlâš luokkajyehim
Kielâkodde na-dene-kielah
Kielâjuávkku tlingit
Kielâkoodih
ISO 639-2 tli
ISO 639-3 tli
Glottolog tlin1245

Tlingitkielâ lii kielâ, mon sárnuh tlingiteh, kiäh láá algâaalmug Alaskast, Yukonist já Brittilii Kolumbiast. Alaskast láá suullân 10 000 tlingitid[1] já Yukonist já Brittilii Kolumbiast suullân 2 100.[2] Tlingitkielâ lii hirmâd uhkevuálásâš, já tom sárnuh suullân 500 olmožid.[1] Motomij arvâlusâi mield sárnoi meeri lii kuittâg ucceeb, suullân 100 olmožid.

Tlingitkielâ historjá já tááláš tile

[mute | mute käldee]

Tlingitkielâ kulá na-dene-kielâperrui.[3] Siämmáá kielâperrui kuleh maaŋgah kielah: Alaskast sarnum eyak, ahtna, dena'ina, deg xinag, gwich'in, hän, holikachuk, koyukon, tanana, tanacross já kuskokwim.[4] Yukonist sárnojeh tlingitkielâ lasseen meiddei tagareh kielah ko gwich'in, hän, tutchone, kaska, tahltan, tagish já tanana.[5] Na-dene-kielah kávnojeh meiddei Alaska já Yukon ulguubeln. Tágáreh kielah láá ovdâmerkkân navajokielâ já apachekielâ Arizonast já New Mexicost.[6] Puoh kielah kuleh athabasca-kielâperrui, mii vist kulá stuárráb na-dene-kielâperrui.

Ij lah tiäđust mon puáris kielâ tlingitkielâ lii, mutâ arvâluvvoo, ete tot iäránij eres na-dene-kielâin joba 5 000 ihheed tassaaš.[3] Tlingitkielâ aldemus hyelkkikielâ lii eyak, mii iällááttuvvoo meiddei.[3]

Tlingiteh asâidutškuottii Alaska tuháttijd iivijd tassaaš.[7] Arvâlusâi mield tlingiteh lavdii Yukonân já Brittilii Kolumbian kyehti- teikkâ kulmâčyeđe ihheed tassaaš.[8]

Syeinimáánu 15. peeivi 1741 ryeššilâš Aleksei Tširikov poođij Alaskan já kuáhtái tlingitijd vuossâmuu keerdi.[9] 1700-lovo loopâst já 1800-lovo aalgâst ryeššilâš Alexander Baranov vijđedij Ruošâ haldâšem territorio, ko sun moonâi maadâ-Alaskan tlingitij kuávloid.[9] Ive 1796 vuáđudui toorjâsajattâh Yakutatân, mon tlingiteh tuššâdii ive 1805.[9] Ryeššiliih huksejii lane Sitkan ive 1799, mutâ lanne tuššâdui ive 1802.[9] Veikkâ ryeššiliih lijjii väldidâm ubâ maadâ-Alaska, te tlingiteh kuittâg lijjii olmâ haldâšeijeeh, tastko ryeššilijn iä lamaš tuárvi resurseh taištâliđ tlingitijguin, já tondiet sij táppájii.[9]

Tast maŋa ko Ovtâstum staatah ostii Alaska ive 1867, te eŋgâlâskielâ já ameriklâš kulttuur vaaikutškuottii tlingitij kulttuurân já kielân ain eenâb já eenâb.[9] Vuolgâttâssärnideijeid lâi tehálâš jurgâlittiđ tlingitijd ristâooskon, já ohtâ vyehi lâi kieldiđ tlingitkielâ ollásávt.[9]

Teslin, Yukon

Alaskast tlingitkielâ lii uhkevuálásâš já sárnooh láá hirmâd uccáá kielâ kieldim já asâttâhškoovlâi keežild.[2] Korrâ iäláskittempargo lii kuittâg joođoost ovdâmerkkân škoovlâin já kielâpiervâlijn, já tlingitkielâ kuursah láá faallâmnáál meiddei ollâopâttuvâin.[2]

Tile lii hyeni meiddei Yukonist, tastko masa puoh eenikielâliih láá paijeel 65-ihásiih, mut kielâ iällááttuvvoo já máttááttuvvoo tobbeen-uv ovdâmerkkân Carcross já Teslin škoovlâin.[8]

Maaŋgah kielâtotkeeh láá tutkâm tlingitkielâ – ovdâmerkkân Constance Naish já Gillian Story 1960-lovvoost[1] – já tondiet tlingitkielâ lii pyereest tutkum já dokumentistum. Naish já Story kirje "Tlingit Verb Dictionary" almostui ive 1973, já tot lii lamaš uáli jo tehálâš kielâuáppeid já totkeid. Kielâtotkei juávkun kuleh ei. meiddei Lance Twitchell, eenikielâlâš sárnoo Nora Marks Dauenhauer já suu käälis Richard Dauenhauer, James Crippen já Keri Edwards. Sii sänikirjeh já kielâoppâkirjeh láá išedâm kielâiäláskittem čuuvtij. Kielâ tutkâm juátkoo ain.

Kontakteh eres kielâiguin

[mute | mute käldee]
Kyehti tlingitkielâ sárnoo, päddejum Ovtâstum staatâin

Tlingitkielâ lii vaikuttâm maŋgáid athabascakieláid. Tágáráid kulá ovdâmerkkân kaskakielâ, mii sárnoo maadâ-Yukonist:[10]

  • Tlingitkielâst "táálu/päikki" lii "hít", já "muu päikki/táálu" lii "ax̲ hídi". Kaskakielân siämmáš sääni lii "hédi".
  • Tlingitkielân sääni "koppâ" lii "gúx'aa", já kaskakielân "kuk'aa".
  • Tlingitkielân sääni "pisso" lii "óonaa", já kaskakielân "úúnee".
  • Tlingitkielân sääni "hiävuš" lii "gamdáan", já kaskakielân "gúndáán".

Ruoššâ haldâšij Alaska 126 ihheed,[9] já tondiet tlingitkielân láá puáttám säänih ruošâkielâst:[11]

  • "Sawáak" ađai "stuorrâ peenuv" puátá ruošâkielâlii säänist "sobaka".
  • "Kanéist" ađai "ristâ" puátá ruošâkielâlii säänist "krest".
  • "Káaxwei" ađai "käähvi" puátá ruoškâkielâlii säänist "kofye".

Kielâoopâ tááhust eŋgâlâskielâ vaikuttâs ij lah lamaš hirmâd styeres, mutâ tlingitkielâst tiättojeh ennuv eŋgâlâskielâliih lovnâsäänih:[11]

  • Tlingitkielâ sääni "gwíngwín" lii lovnâsääni eŋgâlâskielâ säänist "penguin".
  • Tlingitkielâ sääni "gwéechís" lii puáttám eŋgâlâskielâ säänist "peaches".
  • Sääni "áabíns" lii puáttám eŋgâlâskielâ säänist "apple", mutâ sääni ij kevttuu távjá. Tlingitkielâst kiävttoo táválubbooht sääni "x'áax'", mii ij lah lovnâsääni eŋgâlâskielâst.
  • "Sgóon" puátá eŋgâlâskielâ säänist "school".
  • "Washéen" puátá eŋgâlâskielâ säänist "machine".

Tlingitkielân láá puáttám säänih meiddei ránnjákielâin tego haidakielâst.[11] Motomáid ránnjákielâin puáttám lovnâsaanijd ij lah vaastâ tlingitkielâst. Ovdâmerkkân "watsíx" ađai "karibu" puátá tanacrosskielâ säänist "wudzih", tondiet ko karibu ij tiettuu tlingitij ärbivuáválii kuávlust maadâ-Alaskast.

Kielâoppâ

[mute | mute käldee]
Tlingitkielâ ortografia

Tlingitkielâ lii maaŋgâ tááhust muálkkáb ko maaŋgah Euroopist sarnum kielah. Ton hämioppâ já jienâdâhoppâ láá nuuvt vaigâdeh, ete uáppein láá táválávt stuorrâ vädisvuođah oppâđ taid.

Konsonanteh

[mute | mute käldee]

Tlingitkielâst láá ohtsis 44 konsonantid, main maaŋgah iä kavnuu Euroop kielâin.[10] Tlingitkielâst láá 14 ejektiivlâš konsonantid, 3 uvulaarlâš konsonant, 6 alveolaarlâš konsonant, 3 lateraallâš konsonant, 3 velaarlâš konsonant sehe 3 velaarlâš já uvulaarlâš konsonant, main lii meiddei w-jienâdâh, mii jienâduvvoo siämmást ko konsonant.[10]

  • Ejektiivliih konsonanteh: s’, t’, l’, tl’, ts’, ch’, k’, k̲’, k’w, k̲’w, x’, x’w, x̲’, x̲’w
  • Uvulaarliih konsonanteh: k̲, x̲, g̲
  • Alveolaarliih konsonanteh: d, t, dz, ts, s, n
  • Lateraalliih konsonanteh: l, tl, dl
  • Velaarliih konsonanteh: g, k, x
  • Velaarliih já uvulaarliih konsonanteh, main kávnoo meiddei w-jienâdâh: gw, kw, xw, k̲w, x̲w, g̲w

Vokaleh

[mute | mute käldee]

Tlingitkielâst tiättojeh vittâ vookaal: a, e, i, o, u.[10] Vookaal o lii hirmâd härvinâš, tondiet ko tot tiättoo tuše motomijn kuávlukielâin. Puoh vokaleh pyehtih leđe kuheh teikkâ uánihááh. Puoh vokalijn tiättoo meiddei ollâ teikkâ vyeligâš tooni, mii puáhtá vaikuttiđ saanij merhâšumán.

Ovdâmeerhah saanijn, moi merhâšume muttoo tooni keežild:

  • x̲aat (ruotâs), x̲áat (kyeli)
  • taay (pyeidi), táay (šiljo)
  • aa (tobbeen), áa (jävri)

Hämioppâ

[mute | mute käldee]

Tlingitkielâ veerbâin ij lah infinitiivhäämi, já tondiet veerbâid ferttee čäälliđ vuovvijn, mon nommâ lii eŋgâlâskielân "theme" já anarâškielân "vuáđurááhtus". Vuáđuráhtusân piäijojeh veerbâ suujâtmist tarbâšum vuáđutiäđuh. Vuáđuráhtusist adelum tiäđuiguin puáhtá sujâttiđ veerbâ puoh haamijd. Ovdâmeerhah tlingitkielâ vuáđuráhtusijn:

  • O-S-Ø-koo (Ø event)
  • O-ka-S-l-neek (na act)
  • duk-ka-d-hóotl’ (Ø event)

O meerhâš veerbâ objekt, S meerhâš veerbâ subjekt, já vuáđuráhtus loopâst lii verbâmaadâ, mii siskeeld veerbâ merhâšume. Tlingitkielâ veerbâin tiättoo meiddei nk. inkorporaatio ađai proosees, mon puáđusin sääni šadda nube sääni uássin. Kuálmád ovdâmeerhâst "duk" meerhâš "nähki" teikkâ "liške".

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Tlingit www.uaf.edu. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân),
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Tlingit Britannica Kids. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Tlingit Language The Tlingit People. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ Languages www.uaf.edu. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  5. ↑ Diverse territory yukon.ca. 17.11.2023. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  6. ↑ Na-Dené languages www.britannica.com. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ History of the Tlingits The Tlingit People. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  8. ↑ 8,0 8,1 About the Tlingit language ynlc.ca. 5.5.2022. Čujottum 7.5.2024. (eŋgâlâskielân)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 9,7 Marks Dauenhauer, Nora & Dauenhaur, Richard: Classics of Tlingit Oral Literature: Haa K̲usteeyí, Our Culture: Tlingit Life Stories. Juneau, Alaska: University of Washington Press, Seattle and London já Sealaska Heritage Foundation, 1994.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Crippen, James A.: Lingít Yoo X̱ʼatángi – A Grammar of the Tlingit Language. The Crippen Press, 2010. Tyeje nettiversio.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Twitchell, Lance: Tlingit Dictionary. 1. riändu. Juneau, Alaska: Goldberg Heritage Foundation, 2021.
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Tlingitkielâ&oldid=111338"