Stuorrâlodde

Wikipedia:st
Stuorrâlodde
Larus argentatus
(Pontoppidan, 1763)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst VU (hiäjulum)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Riddolodeh Charadriiformes
Hiäimu Kaijuuh Laridae
Suuhâ Kaijuuh Larus
Šlaajâ argentatus

Stuorrâlodde (Larus argentatus) lii stuorrâ lodde, mii kulá riddoluudij laahkon. Puárásumos Suomâst riegistum stuorrâlodde lii lamaš masa 33 ihheed puáris.[2]

Stuárudâh já tobdomeerhah[mute | mute käldee]

Stuorrâlodde lii 54–60 cm kukke já tiäddá 640–1 700 g.[3] Ton suájákejij koskâ lii 123–148 cm.[3]

Stuorrâlode lavdâm

Lavdâm[mute | mute käldee]

Stuorrâlodde iälust riddokuávluin já motomin meiddei sisenâmist. Tom kuáhtáá iänááš Euroop taveviestâr- já taveoosijn. Suomâst stuorrâlodde pessee suáluikuávluin já siseennâm stuárráámuin jaavrijn Koskâ-Laapi räi. Suomâst stuorrâlodde lii luokattâllum hiäjulum šlaaijân Ive 2019 rääjist, tastko nääli lii kiäppánâm.[4] Ovdil 2019 tot lâi luokattâllum eellimvuáimálâš šlaaijân.[5]

Lasanem[mute | mute käldee]

Suomâst maneh almostuveh piervâlân cuáŋui-vyesimáánust. Niŋálâs mannee 2–3 mane, maid niŋálâs já ores kuohtuuh läälliv 25–28 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 6–7 oho ahasâžžân.[6]

Raavvâd[mute | mute käldee]

Stuorrâlodde lii puohporree. Tot porá kuolijd já njuovâduvâid, rapuelleid, lapsemááđuid, eres luudij moonijd já uđâgáid, pasâttâsâid já elleid, moh láá jáámmám jotoluv keežild.[7][6]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. European Herring Gull iucnredlist.org. Čujottum 5.9.2023. (eŋgâlâskielân)
  2. Mielenkiintoisia rengaslöytöjä www.luomus.fi. Čujottum 4.9.2023. (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 Harmaalokki, Larus argentatus luontoportti.com. Čujottum 4.9.2023. (suomâkielân)
  4. Harmaalokki – Larus argentatus punainenkirja.laji.fi. Čujottum 5.9.2023. (suomâkielân)
  5. Harmaalokki - Larus argentatus laji.fi. Čujottum 5.9.2023. (suomâkielân)
  6. 6,0 6,1 Laine, Lasse J.: Suomalainen Lintuopas, s. 169. WSOY, 2009. ISBN 978-951-0-26894-0.
  7. Svensson, Lars: Lintuopas – Euroopan ja Välimeren alueen linnut, s. 184. Otava, 2010.