Njuškii siskáldâsân

Sodâsuárree

Wikipedia:st
Sodâsuárree
Pteromys volans
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst VU (hiäjulum)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Jursseeh Rodentia
Vyelilahko Uárreelágáneh jursseeh Sciuromorpha
Hiäimu Uárreeh Sciurinae
Suuhâ Pteromys
Šlaajâ volans

Sodâsuárree (Pteromys volans) lii Tave-Euraasiast tiättojeijee uárreešlaajâ. Sodâsuárree lii Suomâst rávhuidittum šlaajâ. Šlaajâ lii Suomâst hiäjulum já ton lasanem- já vuoiŋâstemsoojij hevâttem já hiäjusmittem lii kieldum.[2]

Olgohäämi

[mute | mute käldee]

Sodâsuárree lii ucceeb ko táválâš uárree. Sodâsuárree lii 13,5–20,5 cm kukke, já tast lii 9–14 cm kukkosâš seibi. Sodâsuárree tiäddá suulân 95–170 g. Ivnees peeleest sodâsuárree lii kuovgisräänis. Uáli stuorrâ čalmeh čujotteh, ete sodâsuárree lii ijjâellee.[3] Ovdâ- já monnjâjuolgij kooskâst láá liškepuáimuh sodâstem várás. Ton seibi lii viällud tuolbâs.[4]

Lavdâm já eellimpiirâs

[mute | mute käldee]
Sodâsuárree lavdâm

Sodâsuárree tiättoo Euroopist tuše SuomâstEestienâmist. Nuorttân tot tiättoo Ruošâ čoodâ ain Sahalin suolluu já Jaapaan räi. Suomâst šlaajâ tiättoo tavemustáá Kuáccám räi.[3]

Sodâsuárree mákkoo puáris kuosâváldálâš meecijn, main láá vuággumuorah piäjusaijeen já lostâmuorah ravâdin. Eellimpiirâs uccán meccituálu tiet. Sodâsuárree liihâd muorâst nuubán, ijge tot moonâ mielâstis stuorrâ muorâttes jolgâdâsâi rasta.[5]

Orásijn lii stuárráb eellimpiirâs ko niŋálâsâin. Oráseh pyehtih lihâdiđ 60 hehtaar matsâš kuávlust, ko niŋálâsah vuod lihâdeh vyeli 10 hehtaar kuávlust. Niŋálâssáid eellimpirrâs šlaajâ lii tehálâš, tastko tot lii čiivgâi šoddâmpiirâs. Siämmáá eellimpirrâsân iä peesâ eres niŋálâsah, mutâ oráseh pyehtih lihâdiđ maaŋgâi niŋálâsâi eellimpirrâsijn.[4]

Eellimvyevih

[mute | mute käldee]

Raavâd

[mute | mute käldee]

Sodâsuárree porá šaddoraavâd – uurbijd, iđosijd, loostâid, siemânijd, pähkinijd já muorjijd sehe tälviv eromâšávt suávi já leeibi umolijd, maid tot norá tälvivuárháid.

Lasanem

[mute | mute käldee]

Lasanemäigi álgá njuhčâmáánust. Niŋálâs čivgá vuosmuid čiivgâid cuáŋui-vyesimáánust, já nubbe kime maŋa čiivgah sättih šoddâđ meid kesi-syeinimáánust. Táválávt piäsáduvâst láá kyehti teikkâ kulmâ čiivgâ. Čiivgah eelih eeni revirist loppâkeesi räi, mon maŋa toh usâškyetih jieijâs eellimpirrâs. Táválávt sopâvâš kuávlu kávnoo vyeli 10 kilomeetter keččin šoddâmpiäjust. Sodâsuárree puáhtá eelliđ 5-ihásâžžân.[4]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Thomas Lilley: Sodâsuárree – Pteromys volans Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  2. Suomen luonnonsuojeluliitto - Liito-orava Čujottum 26.10.2021 (suomâkielân)
  3. 3,0 3,1 Bjärvall, Anders & Ullström, Staffan: Euroopan nisäkkäät. Helsinki: Tammi, 2003.
  4. 4,0 4,1 4,2 Bjärvall,Anders & Ullström, Staffan: Suomen nisäkkäät. Helsinki: Otava, 2011.
  5. WWF Suomi - Liito-orava Čujottum 28.10.2021 (suomâkielân)
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Liito-orava