Särgisoppuu

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Särgisoppuu
Strix uralensis
(Peter Simon Pallas, 1771)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Oppuulodeh Strigiformes
Hiäimu Oppuuh Strigidae
Suuhâ Särgisoppuuh Strix
Šlaajâ uralensis
Särgisoppuu, video

Särgisoppuu (Strix uralensis) lii eidusáid oppuid kullee stuorrâ piätulodde.

Puárásumos Suomâst riegistum särgisoppuu lii lamaš 23 ihheed 10 mánuppaijeed 13 peivid puáris, mii lii siämmást meid Euroop puárásumos oppuulodde.[3][4]

Stuárudâh já tobdomeerhah[mute | mute käldee]

Särgisoppuu ivne lii ränisruškâd, mon kuhessiähá pottâšist já suájáskuáčurijn láá kuhes tuáris sárgáh. Kuovgâdissiähá čuávjibeln láá čapis sárgáh kukkodkulij, mast tot lii noomâs-uv uážžum. Oppuuludij náálá njune lii fiskâd, mut čalmeh láá čappâdeh, ko eres oppuin toh láá iänááš fiskâdeh – suájáh kuittâg láá eres oppuuludij náálá kubduuh.[5]

Niŋálâs lii čuuvtij stuárráb ko ores. Särgisoppuu kukkodâh lii 58–62 cm já ores tiäddu 570–800 g, ko niŋálâs 630–1 300 g.[5]

Jienâ[mute | mute käldee]

Kiihâmjienâ sulâstit váhá pennuu umástem ("VUhu... Vuh-vuh-vuVU-hu") tâi masa jo ulmuu povvâstem, já niŋálâs jienâ lii ruávis riännjum. Piervâlvuovdâ aldasijn tot váárut uumáástmáin já tom ferttee kale oskođ, ko tot ij eeppid ollágin volliittiđ mon peri aldaneijee huáđđoo – joba ulmuu-uv.[5]

Lavdâm[mute | mute käldee]

Särgisoppuu lavdâm

Särgisoppuu lii levânâm vijđáht tavas Euraasian, Skandinaviast kidâ Kuálhismeerâ räi. Tot lii tijpâlâš taiga pessimlodde, mut Suomâst tom kuáhtáá iänááš Suomâ maadâ- já koskâoosijn eereeb Åland. Puoh käldei mield pessimrääji lii PelloKuáccám linjáást, mon ferttee kale mottoom muudon nabded tuottân, mut Lintuatlas mield särgisoppuu lii aainâs ohtii pessim Skállujoorŋâ kuávlust Varttaasuollust.[5]

Suomâ pessimnääli lii lamaš 3 000–4 000 paarrâd, Eestienâmist suullân 2 000 paarrâd, Ruotâst suullân 3 000 paarrâd já Taažâst 10–50 paarrâd. Eres kuávluin Viestâr-Euroop särgisoppuu ij pessii. Euroop populaatio stuárudâhhân árvušteleh 110 000–280 000 ohtâgâssâd.[5]

Pessim já lasanem[mute | mute käldee]

Särgisoppuu maneh

Särgisoppuu lii päikkilodde, mii pessee luándu- já ulmuu rähtim vuovdáin. Iänááš tot iälust kuosâ- já siähálâsvuovdijn, mut hiäivulâš vuovdâmuorâi meeri pehtilis meccituálu keežild lii vaikuttâm nääli stuárudâhân. Nääli láá keččâlâm nanodiđ ulmui rähtim vuovdâiguin já puátuseh láá lamaš tommittáá pyereh, et iänááš tááláš särgisoppuunääli pessee-uv ulmuu rähtim vuovdâin.[5]

Táválávt piervâl lii ulmuu rähtim vuovdâst, luánduvuovdâst tâi kozzâlode puáris piervâlist. Šiev säpligiivij monnim puáhtá älgiđ jo kuovâmáánust, mut táválávt kuittâg njuhčâ-vyesimáánu jorgálduvâst. Ko säpligeh iä lah, te paarâ ij pessii ollágin. Maneh láá oovtâst käävci räi, šiev säpligivij koskâmiärálávt 4 já hyenes säpligivij ääigi 2. Niŋálâs láálá 32–34 peivid já ores piämmá kyeimis ubâ läällimääigi. Uđâgááh kočâtteh korâidis eresáigásávt, já vyelgih piervâlist suullân mánuppajasâžžân, iäge määti vala kirded. Tom tááiđu toh uáppih oho maŋeláá.[5]

Särgisoppui parâkoskâvuotâ lii eellimahasis já iäruh tábáhtuveh uáli harvii. Jo oovtâihásiih pyehtih pessiđ, mut iänááš pessim álgá kuulmâ- tâi neelji-ihásâžžân.[5]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Ural Owl BirdLife International. Čujottum 10.1.2023. (eŋgâlâskielân)
  2. Viirupöllö - Strix uralensis laji.fi. Čujottum 10.1.2023. (suomâkielân)
  3. Lintujen ikäennätykset | LUOMUS www.luomus.fi. Čujottum 10.1.2023. (suomâkielân)
  4. EURING | Longevity list euring.org. Čujottum 10.1.2023. (eŋgâlâskielân)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Mattus, Ilmari: Särgisoppuu. Anarâš-kalender 2018, 2018. Anarâškielâ servi ry.