Muáskâš

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Muáskâš (Menyanthes trifoliata)

Muáskâš (Menyanthes trifoliata) lii maaŋgâihásâš šaddo, mii šadda lahtâ soojijn já lii poccui stuorrâ hersku. Tot lii suuvâs áinoo šaddo, mii tiättoo Suomâst. Muáskâš kukkee kesi-syeinimáánust.

Muáskâš suomâkielân já eres sämikieláid[mute | mute käldee]

Lavdâm[mute | mute käldee]

Muáskâš tiättoo Koskâ- já Tave-Euroopâst sehe siämmái kobdodâhpirrâduvâi kuávluin AasiastTave-Amerikâst. Suomâst tot tiättoo ubâ enâmist.

Eellimpiirâs[mute | mute käldee]

Muáskâš šadda aijui, čäcijeegijn já jeggirobdâsij jaavrij riddoin.[1]

Kiävttu sämmilij kulttuurist[mute | mute käldee]

Tovle muáskâš lâi tehálâš talhâsšaddo, moin tipšuu kuorsâttuv, čirgottâs, vuoivâs- já säppivaaivijd sehe kuávŋejii uáhhoid.[1]

Sämmiliih adelii ruottâsijd käärji purrâmâšân. Ulmuuh läävejii kuškâdiđ muáskâš ruottâsijd já milluđ tain jáávuid. Millum muáskâš siävuttui jávuiguin já kevttui leeibi liäibumân. Muáskâš smakkâ lii viehâv já jáávuid kannat čaacciđ ovdil kevttim.[1]

Tovle koškes muáskâš loostah vuáššojii teikkâ kiävttojii haavdân já säppin. Koškes loostâin ráhtojii meiddei jáávuh. Puoh pyeremus äigi loostâi nurâmân lii tooláá kiđđuv teikkâ maŋŋeed čohčuv. Muáskâš lii čuávji já purrâmušsuddâdem vaivij taalhâs. Tot pyereed amnâsmolsom já puurrâmlusto. Muáskâš ij soovâ jis lii äpittemmin.[1]

Muáskâšliemáin puáhtá tipšođ haavijd teikkâ kovŋiđ tiihijd. Kievrâs muáskâšteejâ oovtâst ruottâsist rahtum jávuiguin adelij iše, jis mááđuh kivsedii. Taah talkkâseh váldojii kyehti oho.[1]

Kovegalleria[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ukkonen, Kirsi: ANARŠKIEL ŠADDONOOMAH - Noomâi etymologia já šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist (PDF) (Pro gradu -tuuđhâlm) 2017. Oulu ollâopâttâh. Čujottum 5.2.2022.