Minervaoppuu
| Minervaoppuu Athene noctua (Scopoli, 1769) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Oppuulodeh Strigiformes |
| Hiäimu | Oppuuh Strigidae |
| Suuhâ | Minervaoppuuh Athene |
| Šlaajâ | noctua |
Minervaoppuu (Athene noctua) lii minervaoppuid (Athene) kullee lodde.
Nommâ
[mute | mute käldee]Minervaoppuu lii uážžum noomâs nissoonimmeel Minerva mield. Tovlááh roomaliih kunnijâttii Minerva, mii lâi sii vijsesvuođâ, taiđuu já soottâm nissoonimmeel já västidij kreikkalij Athene. Minervaoppuu nobdii ärbivuáválávt vijsesin já nuuvtpa tot lii vijsesvuođâ tubdâldâh já filosofia viärdádâskove.[2]
Stuárudâh já tobdomeerhah
[mute | mute käldee]Minervaoppust lii stuorrâ uáivi, kuhes jyelgih já fiskis čalmeh, moh láá viehâ kukken nubijnis. Ton kukkodâh lii 21–27 cm, suájákejij koskâ suullân 60 cm já tiäddu 140–200 g. Oppuuludij náálá niŋálâs lii čielgâsávt stuárráb ko ores. Šlaajâ lii aktiivlâš meid peiviv já tot liihâd ennuv enâmist. Kirdem lii čäšnilágán ađai vuálus já pajas párustem, já kirdedijn iäruttuveh kubdâ suájáh, moi keejih láá jurbâseh.[2]
Lavdâm
[mute | mute käldee]Minervaoppuu iälust vuovdijn, viljâlemenâmijn, aroin já koškeaavijn. Tom kuáhtáá Espanjast Ruošân ollee kuávlust, Aldanuortâst, Koskâ-Aasiast Kiina, Korea já Mongolia räi sehe Tave-Afrikist. Maailm populaatio lii aainâs 0,5–1 miljovn ohtâgâssâd. Árvušteleh, et Euroopist pessiiččii 216 000–330 000 paarrâd. Šlaajâ lii táválâš Stuorrâ-Britanniast, kuus tom ištâdii 1800-lovvoost.[2]
Suomâst minervaoppuu láá kuáhtám kuohtii, 15.9.1901 Muuramest já 26.51983 Siikajokist.[3]
Pessim já lasanem
[mute | mute käldee]Minervaoppuu ráhtá piervâl muorâ- tâi keđgiluámán, moos tot mannee 3–6 mane. Niŋálâs láálá taid 28–29 peivid. Koorâi kočâttem maŋa uđâgááh pisotteleh piervâlist suullân 25 pirrâmpeivid, maid vaanhimeh piemmâv. Minervaoppuu lii oovtnäimisâš.[2]
Raavvâd
[mute | mute käldee]Minervaoppuu pivdá uccâjursseid já uccâloddáid, mut masa peeli ravâdist láá tivreh, aainâs koppakuorijááh. Tiivrijd tot pivdá suámálávt enâmist njuškomáin.[2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Minervaoppuu.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Little Owl BirdLife International. Čujottum 22.1.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c č Mattus, Ilmari: Minervaoppuu. Anarâš-kalender 2018, 2018. Anarâškielâ servi ry.
- ↑ BirdLife Suomi - Rariteettikomitea - RK:n hyväksymät havainnot Suomesta web.archive.org. 29.9.2007. Čujottum 22.1.2023. (suomâkielân)