Lajla Mattsson Magga
Lajla Mattsson Magga | |
---|---|
Šoddâm | skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kall, Åre, Ruotâ |
Pargo | |
Áámmát | kirječällee, leksikograf, jurgâleijee, máttáátteijee já kielâtotkee |
Noomah | Lajla Margareta Mattson Magga |
Kirjálâšvuođâ šlaajâ | oppâkirjeh, párnáikirjeh, sänikirjeh |
Kielâ | maadâsämikielâ, tárukielâ, ruotâkielâ |
Peerâ | |
Vanhimeh | eeči: Gustaf Edvard Mattson (1897–1973) enni: Elin Margareta Persdotter Mattson (1906–1983) |
Pelikyeimi | Ole Henrik Magga |
Párnááh | 2 |
Lajla Margareta Mattsson Magga, ovdânommâ motomin meid häämist Laila já suhânommâ Mattson (š. skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kall, Åre, Ruotâ[1]) lii maadâsämmilâš máttáátteijee, kirječällee, kielâtotkee, jurgâleijee já leksikograf. Sun lii porgâm iäljárávt merhâšittee já tehálii pargo, vâi maadâsämikielâ ovdedičij já sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid.[2]
Eellim
[mute | mute käldee]Lajla Mattsson šoodâi skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kallist, Årest, Ruotâst. Tobbeen sun meid rávásmij.[3] Suu vaanhimeh láin pajeulmuuh Gustaf Edvard Mattson (1897–1973) já Elin Margareta Persdotter Mattson (1906–1983).[1]
1970-lovo aalgâst Mattsson varrij Taažân luuhâđ maadâsämikielâ Oslo ollâopâttuvvâst, mii lâi áinoo saje ubâ Taažâst, kost taat lâi talle máhđulâš.[4] Ollâopâttuvvâst sun teeivâi nube sämmilâš uáppee: tavesämmilâš Ole Heandarat. Ive 1981 suoi naajáin.[4] Sunnui šoddáin kyehti párnáá: Sárá Márjá já Nils Ántá Samuel.[4] Peerâ lii sárnum sehe maadâsämikielâ já orjâlâškielâ pääihist.
Karrieer
[mute | mute käldee]Ive 1978 Mattsson almostitij vuossâmuu kirjes Dågkangærja / Dåkkágir'ji. Sun čaalij taam párnáikirje sehe maadâsämikielân já orjâlâškielân.[5][6] Dågkangærja / Dåkkágir'ji lâi vuossâmuš maadâsämikielâg párnáikirje.[6][7]
Ive 1993 Mattsson Magga já Oslo ollâopâttuv suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Knut Bergsland almostitijn maadâsämikielâ-tárukielâ sänikirje Åarjelsaemien-daaroen baakoegærja/Sydsamisk-norsk ordbok.[8] Pargo tárukielâ-maadâsämikielâ sänikirje várás aalgij ive 1996.[9] Sänikirje lâi vaalmâš jo ive 2000, mut maaŋgâlágánij suujâi keežild tot almostui esken ive 2009.[8][9][10]
Mattsson Magga lii jurgâlâm kiirjijd maadâsämikielân, já sun lii porgâm ráámmát jurgâlemjuávhust.[11][12] Maadâsämikielâg ráámmátteevstah puáris já uđđâ testamentijn -kirje (maadâsämikielân Åarjelsaemien bijpeleteksth: teksth Båeries testamenteste jïh Orre testamenteste) almostui ive 2018.[12] Sun lii meid toimâm kirho jurgâlusâi kvaliteet-tärhistemjuávhust.[13][14]
Kirjálâšvuotâpargoi lasseen Mattsson Magga lii porgâm máttáátteijen sehe Taažâ já Ruotâ peln já maadâsämikielâ totken.[2][15] Sun lii meid toimâm Säämi lävdikode maadâsämikielâ jesânin.[16][17] Toos lasseen sun lii čáállám Just Qvigstad mainâskirje uđđâsist tááláin maadâsämikielâ čäällimvuovvijn. Taat kirje, Aarporten jih Åarjel-smaaregen soptsesh = Samiske fortellinger fra Hattfjelldal og Trøndelag, almostui ive 1996.[18][19]
Palhâšumeh
[mute | mute käldee]Mattsson Magga finnij ive 2010 Kollekielâ-kielâpalhâšume eellimpargostis maadâkielâ já maadâsämmilij pyerrin.[2][11] Siämmáá ive Kollekielâ-kielâpalhâšume finnij meid tavesämmilâš máttáátteijee, kirječällee, kielâtotkee já toimâtteijee Máret Sárá.[2][20]
Pargo
[mute | mute käldee]- 1978 – Dågkangærja / Dåkkágir'ji, kyevtkielâg kirje, noomáin Lajla Mattsson[5][6] (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)
- 1982 – Saara jih Laara[21]
- 1984 – Daate lea Piere[22]
- 1984 – Govne-Boetske[23]
- 1984 – Maahke ryöknie – Máhtte rehkenasta, kyevtkielâg kirje (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)[24]
- 1993 – Åarjelsaemien–daaroen baakoegærja – Sydsamisk–norsk ordbok, oovtâst Knut Bergslandáin[8]
- 2008 – Meerke[25]
- 2009 – Norsk–sydsamisk ordbok. Daaroen–åarjelsaemien baakoegærja[8][10]
- 2012 – Sørsamisk grammatikk, oovtâst Ole Henrik Maggain[26]
- 2016 – Mojhtesh[27]
- 2019 – Tjïrrh – Čebo kyevtkielâg kirje[25] (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)
Aalkoe: elementærkurs i sør-samisk -ráiđu
[mute | mute käldee]- 1980 – Aalkoe - Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 1–15[28]
- 1982 – Aalkoe – Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 16–31[29]
- 1982 – Aalkoe – Ööhpehtimmiegærja ööhpehtimmie 1–15[30]
- 1982 – Aalkoe – Ööhpehtimmiegærja ööhpehtimmie 16–31[31]
- Aalkoe – Ööhpehtimmie 1–15: vuesiehtimmieguvvieh[32]
- Aalkoe – Ööhpehtimmie 16–31: vuesiehtimmieguvvieh[33]
Jurgâlusah
[mute | mute käldee]Eres pargoh
[mute | mute käldee]- 1996 – Aarporten jih Åarjel-smaaregen soptsesh = Samiske fortellinger fra Hattfjelldal og Trøndelag, čáállám Just Qvigstad, tááláá maadâsämikielâ čäällimvyevi mield čáállám Lajla Mattsson Magga[18][19]
- 2021 – Guktie maanam darjodh?, kielârävvejeijen toimâm Lajla Mattsson Magga[35]
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 Berg-Nordlie, Mikkel: Ole Henrik Magga Store norske leksikon. 23.8.2023. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Gollegiella 2010 Ruotâ sämitigge. 2010. Čujottum 25.3.2024. (ruotâkielân)
- ↑ Helander, Astrid: «Mojhtesh» máttasámis. Ávvir, 30.12.2016, 9. ihekerdi, nr 250, s. 16. Artikkâl nettiversio Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Hætta, Odd Mathis: Sametinget i navn og tall: høsten 1989 – høsten 1993, s. 38. Taažâ sämitigge, 1992. ISBN 82-91200-00-9. Tyeje nettiversio (čujottum 25.3.2024). (kirjetárukielân)
- ↑ 5,0 5,1 Dågkangærja - dohkkagirji. Sámi Áigi, 30.11.1979, 1. ihekerdi, nr 22, s. 5. Artikkâl nettiversio Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Dågkangærja / Dåkkágir'ji Ovttas/Aktan/Aktesne. 4.11.2021. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Kulonen, Ulla-Maija: Eteläsaame Saamelaiskulttuurin ensyklopedia. 23.12.2015. Čujottum 25.3.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Vuolab, Siv Eli: Norsk-sørsamisk ordbok gis ut i dag NRK Sápmi. 29.10.2009. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ 9,0 9,1 Eriksen, Ann Marita: Ventetiden snart over NRK Sápmi. 29.1.2008. Čujottum 26.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ 10,0 10,1 Norsk–sydsamisk ordbok. Daaroen–åarjelsaemien baakoegærja Iđut. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ 11,0 11,1 Olli, Anne: Fidnii bálkkašumi barggus ovddas NRK Sápmi. 25.11.2010. Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)
- ↑ 12,0 12,1 Sørsamisk bibelbok lansert Sámi girkoráđđi - Sáme girkoráde - Saemien gærhkoeraerie - Samisk kirkeråd. 28.11.2018. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Godkjenning av sørsamiske liturgier - gudstjeneste, vigsel og gravferd (PDF) Samisk kirkeråd. 2016-09-04-05. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Beaivdegirji – Sámi girkoráđđi – Ráđđečoahkkin – Girkonjárga – Kirkenes – Njukčamánu 10.-11. b. 2015 (PDF) Säämi kirkkorääđi. 2015-03-10–11. Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Larsen, Dan Robert: To priser på to dager til Máret Sárá 22 November 2016. NRK. Čujottum 23 September 2016. Norwegian
- ↑ Sámi giellalávdegoddi Čoahkkingirji 1/06 (PDF) Säämi lävdikodde. uđđâivemáánu 2016. ”Lajla Mattson Magga, lullisámegiela lahttu, Ruoŧŧa” Čujottum 26.3.2024. (tavesämikielân), (suomâkielân) já (kirjetárukielân)
- ↑ Dieđahus sámiid X konferánsii (PDF) Säämi lävdikodde. 7.6.1978. Čujottum 26.3.2024. (tavesämikielân), (suomâkielân) já (kirjetárukielân)
- ↑ 18,0 18,1 Aarporten jih Åarjel-smaaregen soptsesh = Samiske fortellinger fra Hattfjelldal og Trøndelag Finna. Čujottum 25.3.2024. (suomâkielân)
- ↑ 19,0 19,1 Ylikoski, Jussi: Ole Samuel Elsvatn gon Gunhild Oline Børgefjellen soptsesh jaepeste 1886. Sámis, 6/2019, nr 29, s. 46. Artikkâl nettiversio Čujottum 26.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Samiska språken är deras livsuppgift Sveriges Radio. 22.11.2010. Čujottum 25.3.2024. (ruotâkielân)
- ↑ Saara jih Laara Ovttas/Aktan/Aktesne. 29.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Daate lea piere Finna. Čujottum 29.2.2024. (suomâkielân)
- ↑ Govneboetske Ovttas/Aktan/Aktesne. 18.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Maahke ryöknie Ovttas/Aktan/Aktesne. 13.7.2012. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ 25,0 25,1 Helander, Astrid: Čállán mánáidgirjji mátta- ja davvisámegillii Ávvir. 7.3.2020. Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Utsi, Johan Ante: Lanserte boken sørsamisk grammatikk NRK Sápmi. 19.12.2012. Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Meisdal, Simen: Sør-samiske minner. Fjell-Lomm, 22.12.2016, 122. ihekerdi, nr 47, s. 4. Artikkâl nettiversio Čujottum 25.3.2024. (kirjetárukielân)
- ↑ Aalkoe - Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 1-15 Ovttas/Aktan/Aktesne. 26.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Aalkoe – Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 16 – 31 Ovttas/Aktan/Aktesne. 26.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Aalkoe elementærkurs i sør-samisk Ovttas/Aktan/Aktesne. 3.6.2020. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Aalkoe - Elevbok - Leksjon 16-31 Ovttas/Aktan/Aktesne. 3.6.2020. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Aalkoe ööhpehtimmie 1-15 Ovttas/Aktan/Aktesne. 26.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Aalkoe ööhpehtimmie 16-31 Ovttas/Aktan/Aktesne. 26.6.2013. Čujottum 25.3.2024. (maadâsämikielân)
- ↑ Gunilla Bergström: Buerie jijje Aalfone. Ruotâ kunâgâslâš kirjerááju LIBRIS, 1984. ISBN 978-91-7716-010-6. Tyeje nettiversio (čujottum 25.3.2024). (ruotâkielân)
- ↑ Solbakk, Mihkku: MO MÁNÁ RÁHKADIT? Ođđa mánáidgirji ČálliidLágádusas ČálliidLágádus. 26.10.2021. Čujottum 25.3.2024. (tavesämikielân)