Jupiter
Jupiter lii plaaneet Mars já Saturnus kooskâst. Tot lii Piäiváást viđâdin aldemus plaaneet. Jupiter täsnitieđâlâš symbol lii .svg){kind=small}
.
Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. Ton juurrâm Piäiváá pirrâ pištá 11,86 ihheed. Plaaneet lyeddejeijee lii ohtnubáloh kerdid stuárráb ko Eennâm lyeddejeijee, já ton massa lii kulmâčyet kerdid eenâb ko Enâmist. Jupiter lii-uv planetij jietânâs. Tastko ton juurrâmsuonjâr lii 777 miljovn kilomeetterid, kukkenorroo Piäiváš ij jur lieggii ige čuovvii tom. Eellim ij lah máhđulâš Jupiterist.[1]
Jupiter máánuh[mute | mute käldee]
Taan räi (2023) Jupiterist láá kavnum ohtsis 92[2][3] máánnud, main 4 láá galileolâš máánuh:
- Io
- Europa – Europa-máánust lii täsivis jieŋâase, mast láá ruáiruh. Arvâluvvoo, et suullân 15 kilomeetterid jieŋâ vyelni ličij suullân 100 kilomeetterid čääci.[4]
- Ganymedes – Ganymedes lii piäiváškode stuárráámus máánu, já tast lii haapi siskeldittee kaasuriggee já meid magneetkieddi, moh iä kavnuu eres máánuin.[4]
- Callisto – Callisto lii Jupiter nubben stuárráámus máánu, mast láá ennuv kraattereh.[4]
Jo ive 1610 täsnitiettee Galileo Galilei skihtij káiduspocceinis Jupiterân já ooinij ton nelji máánu: Io, Europa, Callisto já Ganymedes. Taah kočoduvvojeh suu noomâ mield galileolâš máánnun.[5]
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jupiter.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ Geoffrey Cornelius & Paul Devereux 2003: Verborgen taal van sterren en planeten. Een visuele reis door hemelse mysteries. Librero. Čujottum 30.7.2021 (hollandkielân)
- ↑ Sheppard, Scott S.: Moons sites.google.com. Čujottum 13.4.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Facts about Jupiter www.esa.int. Čujottum 13.4.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 The moons of Jupiter: What will Juice discover? www.esa.int. Čujottum 13.4.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Olthuis, Marja-Liisa: Jupiter jieŋâmáánuid totkee rakkeet páččoo onne kuhes tutkâmmáátkán anarasaavis.fi. Čujottum 13.4.2023.
