Jupiter
Njuškii navigistmân
Njuškii ucâmân
Jupiter lii plaaneet Mars já Saturnus kooskâst. Tot lii Piäiváást viđâdin aldemus plaaneet. Jupiter täsnitieđâlâš symbol lii .svg){kind=small}
.
Nuuvtko Eennâmpállu já piäiváškode eres planeteh, Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. Ton juurrâm Piäiváá pirrâ pištá 11,86 ihheed. Plaaneet lyeddejeijee lii ohtnubáloh kerdid stuárráb ko Eennâm lyeddejeijee, já ton massa lii kulmâčyet kerdid eenâb ko Enâmist. Jupiter lii-uv planetij jietânâs. Tastko ton juurrâmsuonjâr lii 777 miljovn kilomeetterid, kukkenorroo Piäiváš ij jur lieggii ige čuovvii tom. Eellim ij lah máhđulâš Jupiterist.[1]
Jupiter máánuh[mute | mute käldee]
Jupiterist láá ohtsis 64 máánnud, main 4 láá galileolâš máánuh:
- Io
- Europa
- Ganymede
- Callisto
Galileolaš máánui nommâ puátá tast, et Galileo Galilei selvâttij taid.
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jupiter.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ Geoffrey Cornelius & Paul Devereux 2003: Verborgen taal van sterren en planeten. Een visuele reis door hemelse mysteries. Librero. Čujottum 30.7.2021 (hollandkielân)
