Jupiter

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Jupiter já ton galileolâš máánuh: Io, Europa, Ganymede já Callisto

Jupiter lii plaaneet MarsSaturnus kooskâst. Tot lii Piäiváást viđâdin aldemus plaaneet. Jupiter täsnitieđâlâš symbol lii ♃.

Nuuvtko Eennâmpállupiäiváškode eres planeteh, Jupiter-uv jorá Piäiváá pirrâ. Ton juurrâm Piäiváá pirrâ pištá 11,86 ihheed. Plaaneet lyeddejeijee lii ohtnubáloh kerdid stuárráb ko Eennâm lyeddejeijee, já ton massa lii kulmâčyet kerdid eenâb ko Enâmist. Jupiter lii-uv planetij jietânâs. Tastko ton juurrâmsuonjâr lii 777 miljovn kilomeetterid, kukkenorroo Piäiváš ij jur lieggii ige čuovvii tom. Eellim ij lah máhđulâš Jupiterist.[1]

Jupiter máánuh[mute | mute käldee]

Jupiterist láá ohtsis 64 máánnud, main 4 láá galileolâš máánuh:

  1. Io
  2. Europa
  3. Ganymede
  4. Callisto

Galileolaš máánui nommâ puátá tast, et Galileo Galilei selvâttij taid.

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Geoffrey Cornelius & Paul Devereux 2003: Verborgen taal van sterren en planeten. Een visuele reis door hemelse mysteries. Librero. Čujottum 30.7.2021 (hollandkielân)


Taat täsnitiettui lahtojeijee artikkâl lii uáli uánihâš já narcce. Tun puávtáh išediđ Wikipedia viijđedmáin artikkâl.